poiss tõesti läheb Mari juurde. Tüdruk pehmus hetkeks, lasi poisi sisse. Kusta aga hakkas kohe himuralt Maali riideid ära kiskuma ja nii panigi tüdruk mööda küla punuma, Kusti muidugi jooksusammul kannul. Jõuti lagunenud veski juurde, kuhu Maali ennast lukustas. Kusti küll üritas ja üritas, aga tüdrukut ta kätte ei saanud. Lõpuks küll Maali pehmus ja tuli veskist välja poisiga rääkima jõe äärde. Öö oli ilus ja kudrutati kaua, hakati vaikselt ühisest kodust ja perest unistama, tülid ununesid peagi ja koos jalutati Maali kodu poole tagasi. Kusta küsis veel häbelikult Maali kodu juures kuuma suudlust ja lahkus. Maali aga uinus magusalt, kuna oli olnud töökas heinategu ja Kusta oli ta õnnelikuks teinud.
Maali oli ukse lukustanud. Kusta palus jällegi, et Maali ta sisse laseks, et mitme ukse taga ta manguma peab. Kusta laskis pea kätele ja mõtles, Maali, arvab, et ta on hoolimatu ja tüdruk ei mõista, kuidas ta teda armastab. Siis aga pani Maali käe läbi trellide Kusta sassis juustele ja ütles poisi nime. Kusta jahmus ning esimesel hetkel ei osanud kumbki midagi öelda. Lõpuks Maali pehmus ja tuli veskist välja poisiga rääkima jõe äärde. Öö oli ilus ja kudrutati kaua, hakati vaikselt ühisest kodust ja perest unistama, tülid ununesid peagi ja koos jalutati Maali kodu poole tagasi. Kusta küsis veel häbelikult Maali kodu juures kuuma suudlust ja lahkus. Maali aga uinus magusalt, kuna oli olnud töökas heinategu ja Kusta oli ta õnnelikuks teinud.