Venemaa ja Eesti ajalugu
ja talupoegade õigusteta olukord viis talurahvasõjani(1773-1775) eesotsas Donimaa kasaka
Jemeljan Pugatsoviga. Nimetas end Peeter 3.-ks. Ta hukati. 1775. Kehtestati uus
haldusseadus, kubermangudes ja maakondades loodi kohtu-ja politseiasutused. Venemaa kätte
langesid Krimmi poolsaar ja Musta mere põhjarannik, osa Poolast, Lätist, Leedust,
Valgevenest, Ukrainast.
EESTI
Vene võimu alla läinud Eesti jagunes: Eestimaa(Põhja-Eesti), Liivimaa(Lõuna-Eesti, Põhja-
Läti) eesotsas kuberneridega. Püsima jäid rüütelkonnad, aadli omavalitsus, mõisad tagastati
omanikele. Linnaelanikud olid enamasti sakslased ja eestlased. Eesti ja Läti kirkud jäid
luterlikuks, Venemaal oli aga õigeusk. Kehtima jäid suurem osa Rootsi-aegsetest seadustest.
Seda seisundit nim. Balti erikorraks( Eesti ja Liivimaa eriõigused Põhjasõja järgse Vene
koosseisus) 1756. Said Liivimaa talupojad õiguse vallasvarale ja õiguse mõisnike kohtusse
kaevata. Mõisakoormistele seati piirid