Narva Aleksandrikirik
Narva Aleksandri Suurkirik
1879. aastal novembris otsustas Narva Jaani koguduse õpetaja Friedrich Gottlieb
Tannenbergi algatusel Narva eestlastele uuesti oma kirik ehitada, mis oli algselt
mõeldud tehasekirikuna ja oli määratud 5000 luterlasest töölisele. Krundi Joaorus kinkis
Joala mõisa omanik Georg von Kramer. Narva linn oli tol ajal osa Peterburi
kubermangust, Joaoru jäi aga Eestimaa kubermangi territooriumile. Kirikut projekteeris
Peterburi professor akadeemik Otto Pius Hippius. Rahaliselt toetas kiriku ehitamist
Kreenholmi Manufaktuuri omanik parun Ludwig Knoop. Müüri ehitamisega tegeles
meister Luka Tuzov Kroonlinnast, sisetöid tegi meister Jemeljan Volkov. Ehitamist juhtis
algul Hippius ise, hiljem kutsuti Kreenholmi arhitekt Paul Alisch. 21. Juunil 1881 aastal
asetati kirikule nurgakivi. Kirik valmis 1884. a. ja kannab terroristi pommist hukkunud
tsaar Aleksander II nime