Eesti Vabariigi sündimise eeldused
tööstuspiirkondi, kuid I maailmasõja ajal sai see sõjategevuses kahjustada. Paljud
tehased evakueeriti, paljud vabrikutöölised jäid töötuks ning maata oli üle 2/3
talurahvast, mistõttu paljud talumehed rändasid Venemaale. u. 100 000 eestlast
mobiliseeriti. Seega majanduslikke eeldusi eriti ei olnud.
Teiseks eelduseks Eesti Vabariigi kujunemisel olid poliitilised eeldused.
Selleks oli autonoomia saamine (mille kohaselt Eestimaa kubermang liideti
Liivimaa kubermaguga), Maapäeva ja Maavalitsuse valimine, Eesti rahvusväeosa
loomine. Samuti poliitikute tugev tahe ja aktiivne tegevus saavutamaks iseseisvat
riiki. See seisnes riiklikult tähtsa Päästekomitee ja Eesti Kaitseliidu loomises,
iseseisvusmanifesti koostamises ning Eesti Vabariigi Ajutise valitsuse
moodustamises. Pärast vabadussõda oli oluliseks sündmuseks Tartu rahulepingu
allkirjastamine, mille käigus määrati kindlaks Eestile sobilik riigipiir Venemaaga
annaabi.ee 
