Pakkumise hinnaelastsus - hinnamju mt, mis nitab, kui kergelt mjad suudavad suurendada vi vhendada pakutava kauba kogust. Turunudlus - indviduaalsete nudluste summa antud turul kindlal ajahetkel. Nudluse hinnaelastsus - nitab nudluse tundlikkust hinnamuutuse suhtes. Vhenev isiklik vrtus - kaupu ja teenuseid saab kasutada erineval otstarbel. Mnel kasutusvimalusel on suurem vrtus kui teisel. Nappus - vajadused ja nende rahuldamiseks kttesaadavad ressurssid ei ole omavahel koosklas. Kompromiss - osapooled nustuvad hisseisukohaga ainult osaliselt, ent kituvad nii, nagu nad nustuksid sellega tielikult. Kasum - tulude ja kulude vahe. Turukonkurents - vistlus ostjate ja mjate seas ressursside ja kaupade ostmise ja mmise prast. Ostujud - nudlus, mis on rahaga tagatud; mingi rahasumma eest ostmisel saadav hviste hulk. Tiend e. siduskaup - kaubad, mis sageli koos kasutatakse.
ruumitaju. Hallutsinogeene kutsutakse ka pshhootomimeetikumideks (st pshhoosile sarnast seisundit tekitavateks aineteks. Uimasteid on proovinud ~ 1/5 pilastest, neist enamus alustab 13-15 aastaselt Miks hakatakse tarvitama? * uudishimu, tahetakse saada uusi kogemusi * eakaaslaste arvamus, soov olla grupis vastuvetav, ei taha teistest erineda * tsta mssu oma vanemate vastu ( karistada neid) * hirm elda "ei", kui pakutakse * uimastid on kergesti kttesaadavad * pgenemine igapevareaalsusest * depressioon, stress, madal enesehinnang, lootusetus * isiklike probleemide lahendamiseks * sprade, tuttavate survel * pinge ja suur koormus ppimisega, eksamid * saada kaifi, elamust, kogeda uut dimensiooni * soov tunda end "vingena" ja paista vlja vanemana * vsimuse peletamiseks * igavusest, elus pole vljakutseid Uimastipruukimise erinevad vormid: * Proovimine - ksikud kogemused
eelnevalt isoleerida puhaskultuuri. Siin on probleemiks see, et need molekulaarsed meetodid tuginevad hsti kirjeldatud ja lbiuuritud organismidel, keda kasvatakse puhaskutuuris. Molekulaarsete meetodite kiire areng vimaldab uurida mikroorganismide mitmekesisust uuel, geneetilisel tasemel. Mikroobid grupeeritakse vastavalt nende geenide sarnasusele, mis vljendab ka nende evolutsioonilist vahekorda. Eeldades, et enamik looduses eksisteerivatest bakterirakkudest pole kultiveerimise teel kttesaadavad, on viimastel aastatel ha enam kasutusele vetud molekulaarseid meetodeid, mille abil on vimalik uurida otse keskkonnast eraldatud bakterikoosluste DNA-d ja vltida kultiveerimise selektiivsusest tulenevaid probleeme. Sellised molekulaarbioloogilised meetodid nagu nukleiinhapete ekstraheerimine, polmeraasi ahelreaktsioon (PCR), DNA kloneerimine ja sekveneerimine on teinud vimalikuks uute meetodite arengu, mis on suuresti muutnud meie arusaamist bakterikooslustest ja mikroobide
annaabi.ee 
