Kirjand Emata lapsed
Emata lapsed
Mul on sõbrad,akvaariumikuldkalad,oma tuba. Õpin edukalt keskkoolis ning
käin ka trennis-kergejõustikus. Oma elu eesmärk on saada kõrgharidus ja
hakata tööle inimestega, kellele pakkuda oma tuge psüholoogia,-või
sotsiaalvaldkonnas, sest ka mina tean ja tunnen , mida tähendab
üksindus,lähedase igatsus.
Ma mäletan seda saatuslikku päeva. See oli talvine, külm, pime õhtu, kui ma
tohutult nutsin. Olin kokkuvarisemise äärel, näljatunne võttis võimust kogu mu
kehast, südamevalu ja hingepiin torkis mind kui haavata saanud
varesepoega,keda just hüljati. Tookordse juhtumi meenutamine võtab siiamaani
pisara silmanurka või klombi kurku. Vanemad olid väga purjus, läksid
omavahel kaklema. Isa haaras klaasist pudeli ja virutas emale vastu nägu.
Seejärel lebas ema oimetuna. Isa pildus ebamoraalset kõnepruuki ukse suunas
liikudes ja lõi pauguga ukse kinni. See oli minu perekonna viimane
koosviibimise õhtu. Ei magustoitu, ei multifilme, ...