Streigid, alkoholiaktsiis ning nende tähtsus
valitsuse suhtes. Maksude tõusu eesmärgi idee on küll õilas, kuid ei aita kaasa alkoholismi
vähendamisele. Kui joodikul oleks mõned aastad tagasi olnud raha nii alkoholi kui ka toidu
jaoks, siis nüüd saab selle sama raha eest ainult alkoholi, sest kui joodik tahab juua, siis ta
joob. Nagu öeldakse, õlu on vedel leib. Sama moodi, kui tavalised inimesed tahavad juua, siis
nad leiavad selle jaoks odavamaid mooduseid, näiteks Lätis joogi järgi käimine või
kruiisilaevalt maksudeta poest ostmine. Ostes Eesti poest alkoholi, ostab inimene siiski selle
järgi, kui palju ta tahab tarvitada (kui purju jääda), mitte selle järgi, kui palju raha joogi jaoks
läheb. Maksude pideval suurendamisel hakkavad levima samuti ka kahtlased salaviinad ning
muud alkoholid, mis seavad potentsiaalselt ohtu Eesti tervise ning alkoholi turu.
Alkohol ei ole esmavajadus, kuid siiki ei paigutaks ma teda ka luksuskaupade kategooriasse.