"Anna Karenina"
Ta
arvas, et Anna ei ole vimeline lapse eest hoolitsema, kui juba temale selja
keeras. Anna oli aga noor ning ihkas armastust. Seetttu ta krahv Vronskisse
armuski. Kuid Anna armastas ka oma last vga, ega tahtnud temastki loobuda. Ta
ootas oma mehelt lahutust, et saaks vhemalt Vronskiga juba abielluda ning
pseda ldsuse halvakspanu alt. Kuid Aleksandrovit ei suutnud Annale
andestada tema kitumist ja ei tahtnud lahutust anda, kuna tol ajal ei olnud
see kombeks. Anna muutus lahutuse ootamisest ha krsitumaks. Samuti viis teda
meeleheitele asjaolu, et Aleksandrovit ei lubanud tal lapsega kohtuda ning oli
isegi lapsele elnud, et ema on surnud. Pikapeale valas ta ha sagedamini oma
viha Vronski peale vlja ja sdistas teda paljudes asjades, mis talle
meeltmda polnud. Lpuks kasvas pinge nii suureks, et Anna hakkas oopiumi
tarvitama, kuid seegi ei andnud talle tielikku rahu. Oopiumiuimas tuli talle
meelde, kuidas lapsehoidja oli nnetuse tttu rongi rataste alla jnud ja
seetttu elu kaotanud