Kroom
Ta on keemiliselt vastupidav, reageerib vesinikkloriid- ja lahjendatud väävelhappega,
lämmastikhappes ja kuningvees passiveerub ehk kattub õhukese korrosioonikindla
kaitsekihiga. On toatemperatuuril püsiv ega oksüdeeru. Kuumutamisel reageerib kroom
hapniku, halogeenide, väävli, lämmastiku ja süsinikuga. Oksüdeerijate manulusel ka sulatatud
leelistega- siis tekivad kromaadid.
Metallide pingereas paikneb kroom tsingi ja raua vahel, seepärast reageerib ta lahjendatud
hapetega.
Väikesi kroomikoguseid vajab me keha suhkruainevahetuse reguleerimiseks ning toidus
sisalduvate süsivesikute omastamiseks. Parimad allikad on liha, kanaliha, pähklid,
täisteratooted, munakollane, juust ja õllepärm. Ainult üksikutel juhtudel on teatatud, et kroomi
täielik eemaldamine inimese dieedist on põhjustanud kroomi puudust . In larger amounts and
different forms chromium can be toxic and . Suuremates kogustes ja eri vormides kroom võib
olla mürgine ja kantserogeenne