Analüüs- minu ujumine Koolis ujun ma kõige tihedamalt vabaujumist ehk krooli- me õpime seda, sest sellel ujumisstiilis saab kõige kiiremini edasi, kui õpitut tehnikat kasutada. Kuid igakord mina ei uju õigesti krooli, täpsemalt ma unustan teinekord õigesti käsi liigutada õige käe kuju ja sõrmede hoiak. Lisaks kroolile ujun veel selili, mis lõõgastab vahelduseks peale mitme otsa ujumist kroolis. Selili ujumises töötavad käed ja jalad eraldi. Minule isiklikult tundub, et ujun selili õigemini kui krooli. Ujumise juurde kuulub ka kindlasti alustamine - stardi pukilt hüppamine, kuid seda ma eriti ei oska. Aga, kes harjutab see saab ka selgeks. Lõpuks, peale vaatlemist mõistan et pean rohkem ujudes tä0elepanu viima oma kätele ja usinalt õppima uusi ujumisstiile ja kõike seda mida ma veel ei oska.
Kuni üks käsi sooritab vees tõmmet, liigub teine õhu kaudu ette ja vee alt uuesti taha. Välja hingab ujuja vee all, nägu pööratakse veest välja ainult sissehingamiseks. Pöördeseinast pööratakse tagasi nii, et ujuja painutab keha ette, sukeldub veidi allapoole ja teeb kukerpalli. Ujuja tohib puudutada seina ükskõik millise kehaosaga, kuid tavaliselt tehakse seda jalgadega, et keha sirutades uut hoogu saada. 3.2 Seliliujumine Seliliujumine on sarnane "tagurpidi" kroolile, mõlemas stiilis tõmmatakse käega täissirutusest täissirutuseni. Seliliujumise eelis on lihtne ja pidev võimalus hingata, puudus on nähtavuse puudumine liikumissuunas. Seliliujumine on ainus stiil, milles starditakse veest. Seliliujumises mängib käetõmme tähtsamat rolli kui jalalöök ning seda saab jaotada tõmbefaasiks ja taastusfaasiks. Käed liiguvad korraga: kui üks käsi lõpetab tõmmet, siseneb teine vette
annaabi.ee 
