Arengubioloogia kordamisküsimused (2014)
Kui neuraalne
ektoderm sulgub neuraaltoruks, siis hakkavad neuraalharja rakud migreeruma
erinevatesse kehaosadesse. Neuraalharja rakud on pluripotentsed ning nende saatus
(diferentseerumine) on determineeritud keskkonna poolt, kuhu vastav rakk
migratsioonil satub ehk siis parakriinsete faktorite poolt, mida sekreteerivad
naaberrakud. Neuraalharjast tekivad sensoorsed ja autonoomsed neuronid, Schwanni
rakud, melanotsüüdid, kromafiinrakud ja hambadentiin. Neuraalhari on liigendatud
selle põhjal, mis piirkonna rakkudest edasi saab. Pea neuraalharja rakkudest arenevad
näokolju, tüümus, hamba odontoblastid, sisekõrv. Keha neuraalharja rakkudest
arenevad pigmenti sünteesivad melanotsüüdid, dorsaal- ja sümpaatilised ganglionid,
neerupealse säsiosa, närvikogumikud ümber aordi. Ristluu neuraalharjast tekivad
soole parasümpaatilised ganglionid. Kardinaalsest neuraalharjast suurte arterite