Muinasjutt kolme krokodilli nahast
Urku sibas mööda veealust vaikselt ja märkamatult vendadele
lähemale, et neid ohu eest hoiatada. Õnneks vennad märkasid seda ja nad said põgenema, küll
aga krokodilli küttijad üritasid neid veel kätte saada ja nüüd nad jahtisid ka pisikest Urkut.
Küttijatele tundus tema nahk isegi kallim ja kuna ta oli ka pisike eeldasid nad, et tema saavad
nad kindlasti kergelt kätte. Kuid nii ei läinud. Urku oli küll pisike kuid väga nutikas ja kaval
erinevalt teistest krokodest.
Paar päeva olid küttijad neid salaja jälginud ja teadsid nende elust juba paljutki. Ühel soojal
kolmapäeval kütid üritasid neid kinni võtta, kuid jällegi sai Urku haisu ninna. Ta jõudis ka vendi
teavitada. Mirko ja Murku said minekut, kuid Urku jäi lõksu kinni ja salaküttid said ta kätte. Aga
mida salakütid ei teadnud oli see, et ka neid jälgiti. Nii tabati nad otse teolt ja viidi üle politseisse.