liike? Silikaatvärv, õlivärv, alküüdkruntvärv. 2) Loetle metallpinna liigid mida värvitakse? Plekk-katused, vihmaveetorud, rennid, tsinkplekk, alumiiniumpind, mustmetallpind. 3) Kuidas vältida jätkukohti värvimisel? Jätkukohtade vältimiseks tuleb töötleda kogu pind või mõni laud korraga. 4) Madal leelisekindlus Tekke põhjus: Värvimine veel lõplikult kõvenemata krohvile. Madala kvaliteediga värvi kasutamine. Vältimine: Krohvipinda peaks lastma kõvastuda 1-2 kuud ja alles seejärel värvida. Värsked kivipinnad on tugeva leelisega, mida värvitooted ei talu. Leeliselisus väheneb aja möödudes. 5) Milline peab olema temperatuur ja suhteline õhuniiskus välisvärvimisel? Vähemalt +5 kraadi ja suhteline õhuniiskus alla 80%.
Kompleks koosneb Tallinna Ehituskooli peahoonest, praktikahoonest ja kolmest ühekorruselisest õppehallist. Pärnu maanteega külgnev Ehituskooli peahoone on kolme maapealse ja ühe maa-aluse korrusega. praktikamaja koosneb kahest maapealsest ja ühest keldrikorrusest. Kasutusalane pind on 3295,0 m² , mida on tunduvalt rohkem kui vanas kompleksis. Peahoone välisfassaadi üldmulje pärast uuenduskuuri on lihtne. Kasutatud on helehalli krohvipinda ja tumedat telliseimitatsiooni. Peamaja katus ja aknad on samuti tumedad. Uuenenud hoones muudeti ka ruumide paigutust, suurendati laoruumide pindala, loodi uusi õppeklasse, lisandus keldrikorrus ning kujundati hoonet ümbritseva territooriumi haljastust.Palju on püütud säilitada endise koolihoone olemust nii seest kui väljast. Praktikahoone on väliselt eriti huvitav ja stiilne. Kasutatud on helehalle betoonpaneele
Üheks huvitavaimaks leiuks nimetab Mäesalu siiski 16. sajandist pärit raamatukaane kaunistusi. «Ühe maakiriku kohta on see ääretult huvitav,» ütleb arheoloog. Lisaks leidudele tõid väljakaevamised selgust ka kiriku ajalukku. Võlvikandades kaevamisel selgus, et algselt oli Mihkli kirik ehitatud ilma võlvideta, lihtsalt nelja põhimüüri ja talalaega hoonena. Kohati paljastus ka kiriku siseseinte algset krohvipinda. Kiriku läänemüüri nurkadest leitud talaaugud näitavad, et tõenäoliselt oli seal välisrõdu. «See kõik võib olla tõendus, et muuhulgas oli kirik kasutusel ka kaitseehitisena,» ütleb Mäesalu. 6. Eesti Kunstiakadeemia krunt paljastab eeslinna kujunemise Tallinnas kunstiakadeemia krundil tänavu kuni novembri lõpuni toimuvad väljakaevamised on Eesti ühed ulatuslikumad 1200 ruutmeetrisel krundil ja kolme meetri sügavuselt, ja annavad
annaabi.ee 
