H-aatomite pooltühja s-orbitaaliga ja vesiniksideme moodustumine kahe naabermolekuli vahel. Moodustuvat vesiniksidet vees stabiliseerib täiendavalt elektostaatiline tõmbumine posit(H) ja negat(O) osalaengute vahel. Vesi esineb mitmest molekulist koosnevatest assotsiaatide(H2O). Vesiniksidemete olemasolu vees avaldub enamikes biol.protsessides. Üldiselt on vesiniksidemetel oluline mõju *molekulide assotsiatsioonile/dissotsiatsioonile *ainete lahustumisele, kristallumisele jne *molekulide, eriti makromolekulide konformatsioonile jpm.Vesiniksidemete esinemine/puudumine mõjutab aine omadusi.olemasolu soodustab ainete lahustuvust, puudumine kahandab. 3) Gibbsi energia J.W.Gibbs- ameerika füüsik-teoreetik, peam.tööd keemil. termodünaamika ja statistilise mehaanika alalt, üks vektorarvutuse loojaid. Entalpiat ja entroopiat ühendav termodünaamiline funktsioon(G).G= H-TS (G-Gibbsi energia, H-Entalpia, S-entroopia)
side moodustub paralleelselt orienteeritud orbitaalide külgkattumise teel. Vesinikside (VS) reeglina 10-20 korda nõrgem kui kovalentne side, alati osaled sidemes H aatom. Vesinikside vees - Vee molekulis on mõlemad O-H sidemed polaarsed, mõlema vesinikuaatomi s-orbitaalid osaliselt vabad, O aatomil kaks vaba (sidemetes mitteosalevat) elektronpaari. Mõju - molekulide assotsiatsioonile/dissotsiatsioonile, ainete lahustumisele, kristallumisele, molekulide, eriti makromolekulide konformatsioonile. Vesiniksideme esinemine/puudumine mõjutab aine omadusi - vesiniksideme tõttu on kõrge elektronegatiivsusega elementide ühenditel anomaalselt kõrged keemis- ja sulamistemperatuurid. Metalliside (MS) on keemiline side, mis on tingitud nn. elektrongaasi (valentselektronide) vastastoimest kristallivõre positiivselt laetud ioonide skeletiga. Doonoraktseptorside kompleksühendites (koodrinatsiooniline side