Keskkonnageoloogia
konvektsiooni tõttu. Pinged kuhjuvad kui laamad liiguvad teineteise suhtes, lõpuks annavad
kivimid jõududele järele, tekivad haprad deformatsioonid ning vabaneb pingestumisel
salvestunud energia.
188. Vulkaanilised maavärinad
4-5% kõigist maavärinatest, põhjuseks magma surumine magmakambrisse, kust ta suure rõhu
tõttu lõpuks välja purskub.
189. Ülisügavate maavärinate (subduktsioonivööndis) oletatav tekkepõhjus?
Tingitud kristallsturktuuride kollapseerumisest ja nende asendumisel tihedama pakindusega .
190. Maavärina fookus (kolle, hüpotsenter)
Maavärina tekkekoht maapinnas e siis maa sees
191. Maavärina kese e. epitsenter.
Maavärina koht maapinnal, kus ta on kõige suurem.
192. Seismilised lained, nende tüübid. Miks on pinnalained peamised maavärina
purustusi põhjustavad seismilised lained?
Eristatakse pinna ja ruumilaineid. Ruumilained jagunevad omakorda piki-(P) ja ristlaineteks
(S)
annaabi.ee 
