2. suur ülekuumutusaste 3. väike allajahtumisaste 4. väike ülekuumutusaste 27. (Points: 2.5) Milliseid jahutamistingimusi vedelast olekust on vaja metalli jämedateralise struktuuri tekkimiseks? 1. suur allajahtumisaste 2. väike allajahtumisaste 3. suur ülekuumutusaste 4. väike ülekuumutusaste 28. (Points: 2.5) Kuidas seletada temperatuuriseisakuid metallide jahtumise kõveratel? 1. metalli terade eraldumine 2. metalli terade moodustamine 3. kristalliseerumissoojuse eraldumine 4. kristalliseerumiskeskmete moodustamine 29. (Points: 2.5) Millised on metallide põhilised mehaanilised omadused? 1. kõvadus, elastsus, löögisitkus 2. tõmbetugevus, kõvadus, väsimuspiir 3. voolavuspiir, plastsus, katkeahenemine 4. tõmbetugevus, tihedus, katkevenivus 30. (Points: 2.5) Millised mehaanilised omadused määratakse staatilisel koormamisel? 1. tõmbetugevus, löögisitkus, katkevenivus 2. löögisitkus, väsimuspiir, külmhapruslävi 3. voolavuspiir, kõvadus, katkevenivus 4
Küsimus 31 Valmis Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Milline reaktsioon toimub terase keemise ajal? Vali üks: a. 2Fe + O2 →2FeO + Q b. FeO + C →Fe + CO Q c. S + O2→SO2↑ d. FeO + C →Fe + CO + Q Küsimus 32 Valmis Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst Kuidas seletada temperatuuriseisakuid metallide jahtumise kõveratel? Vali üks: a. kristalliseerumiskeskmete moodustamine b. metalli terade eraldumine c. kristalliseerumissoojuse eraldumine d. metalli terade moodustamine Küsimus 33 Valmis Hinne 1 / 1 Märgista küsimus Küsimuse tekst S lisand satub malmi põhiliselt Vali üks: a. lubjakivist b. kütusest (koks) c. räbustist d. maagi aherainest
d. alumiiniumi ja räni baasil Question 39 Complete Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Rauamaakidest suurima rauasisaldusega on Select one: a. limoniit 2Fe2O3·3H2O b. hematiit Fe2O3 c. sideriit FeCO3 d. magnetiit Fe3O4 Question 40 Complete Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Kuidas seletada temperatuuriseisakuid metallide jahtumise kõveratel? Select one: a. metalli terade moodustamine b. kristalliseerumiskeskmete moodustamine c. kristalliseerumissoojuse eraldumine d. metalli terade eraldumine
d. kõvadus tõuseb, plastsus väheneb Küsimus 39 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Kloori kasutatakse Vali üks: a. terase tootmisel b. Cu tootmisel c. Ti ja Mg tootmisel d. Al tootmisel Küsimus 40 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Kuidas seletada temperatuuriseisakuid metallide jahtumise kõveratel? Vali üks: a. kristalliseerumissoojuse eraldumine b. kristalliseerumiskeskmete moodustamine c. metalli terade eraldumine d. metalli terade moodustamine
rauas (Fe) tahkkesendatud kuupvõrega (K12). 10 4) Kristalliseerumine 40 Kristalliseerumisprotsess algab 25) Legeerivad elemendid : Si; Mn; Cr; Ni; Mo; W; kristalliseerumiskeskmete ehk tsentrite Co; V tekkimisega sulas 26) E360 : (masinaehitus teras) ReH- 360; Rm- metallis ja jätkub nende arvu ning nende ümber 670; A% 11 kristallide mõõtmete kasvuga
Joonis 3. Põhitahkkesendatud struktuur Mõnedel metallidel on sõltuvalt temperatuurist enam kui üks kristallivõre tüüp. Seda erinevate kristallivõrede esinemist ühe metalli korral nimetatakse polümorfismiks. Tuntumaks näiteks võib tuua raua ja titaani. Raua kristallivõre muutub temperatuuril 911°C ruumkesendatud kuupvõrest tahkkesendatuks ja temperatuuril 1392°C tagasi ruumkesendatuks. 3. Kristalliseerumine Kristalliseerumisprotsess algab kristalliseerumiskeskmete ehk –tsentrite tekkimisega sulas metallis ja jätkub nende arvu ning nende ümber kristallide mõõtmete kasvuga. Metalli või sulami vedelast olekust tahkesse üleminekul moodustuvad kristallid kasvavad vabalt ja omavad korrapärase geomeetrilise kuju. Joonis 4. Kristalliseerumisprotsess 4 4. Materjalide füüsikalised, tehnoloogilised ja mehaanilised omadused
Terase erinevate struktuuride tekke eri termotöötlusviiside korral teeb võimalikuks eelkõige raua polümorfism – erinevate kristallivõrede esinemine erisugustel temperatuuridel. Raual on kaks polü- morfset kuju: α-rauas (Feα) ruumkesendatud kuup- võrega (tähistatakse K8) ja γ- rauas (Feγ) tahkkesendatud kuupvõrega (K12). 4 Joonis 1. α-raua ja γ-raua kristallivõred 3. Kristalliseerumine Kristalliseerumisprotsess algab kristalliseerumiskeskmete ehk –tsentrite tekkimisega sulas metallis ja jätkub nende arvu ning nende ümber kristallide mõõtmete kasvuga. Metalli või sulami vedelast olekust tahkesse üleminekul moodustuvad kristallid kasvavad vabalt ja omavad korrapärase geomeetrilise kuju. Joonis 2. Kristalliseerumisprotsess 4. Sulamid Sulamid liigitatakse koostise kahte suurde gruppi: • rauasulamid (nende arvele tuleb u. 95% kogu maailma metallitoodangust)
annaabi.ee 
