5 1. senjettelektrikud ja piesoelektriline efekt 2. ohmi seadused 3. elektrolüüsi kasutamine tehnikas 4. elektromagnetiline induktsioon 5. valguse prameetrid 1. Senjettelektrikud on eri liiki dielektrikud, mille polarisatsioon võib tekkida iseeneslikult, välise elektrivälja mõjuta. Senjettelektriku omadused võivad tekkida ainult kristallilistel ainetel. Kui tavalistel dielektrikutel on E vahemikus 10, siis senjettidel on see vahemikus 10 000- 100 000. Polarisatsioon võib tekkida senjettelektrilistes ainetes ka mehaanilise mõjutamise teel. Seda nimetatakse piesoelektriliseks efektiks. 2. Ohmi seadus- mööda homogeenset metallijuhti kulgeva voolu tugevus(I) on võrdeline pingelanguga(U) juhil. I=U/R (A) R-juhi elektritakistus(oom) R=l/S l-
– 1) Kristalliliste osakeste paigutus on väga korrapärane. Sulab ainult kindlal temperatuuril. 2) Amorfsete osakeste paigutus on korrapäratu ning neil pole kindlat sulamistemperatuuri. 6) Mis on aine 1) sulamine, 2) tahkumine, mis toimub aines nendes protsessides? – Sulamisel aseneb korrapärane paigutus korrapäratuga, ning tahkumisel vastupidi, korrapäratu muutub korrapäraseks. 7) Mis on aine sulamissoojus? – Aine sulamissoojus esineb ainult kristallilistel ainetel. 1) soojeneb sulamistemperatuuril, 2) sulamiseks on vaja soojust seni kuni koguaine on sulanud, 3) vedeliku soojenemine. Sulamiseks kuluvat soojushulka iseloomustab sulamissoojus. Lambda näitab palju soojust kulub 1 kilogrammi sulamistemperatuuril oleva aine sulatamiseks. Erinevate ainete sulamissoojused on katseliselt määratud ja esitatakse tabelis. 8) Mida tähendab, et raua sulamissoojus on 270 kJ/kg? –
ja tekib difr maksimum 5 1. senjettelektrikud ja piesoelektriline efekt 2. ohmi seadused 3. elektrolüüsi kasutamine tehnikas 4. elektromagnetiline induktsioon 5. valguse prameetrid 1. Senjettelektrikud on eri liiki dielektrikud, mille polarisatsioon võib tekkida iseeneslikult, välise elektrivälja mõjuta. Senjettelektriku omadused võivad tekkida ainult kristallilistel ainetel. Kui tavalistel dielektrikutel on E vahemikus 10, siis senjettidel on see vahemikus 10 000- 100 000. Polarisatsioon võib tekkida senjettelektrilistes ainetes ka mehaanilise mõjutamise teel. Seda nimetatakse piesoelektriliseks efektiks. 2. Ohmi seadus- mööda homogeenset metallijuhti kulgeva voolu tugevus(I) on võrdeline pingelanguga(U) juhil. I=U/R (A) R-juhi
Senjettelektrik on eri liiki mida arvestab dielektrik, mille polarisatsioon soojusjuhtivustegur. võib tekkida iseeneslikult, Soojusjuhtivustegur on välise elektrivälja mõjuta. võrdeline ruutjuurega Senjettelektriku omadused temperatuurist.Sisehõõrdumi võivad tekkida ainult ne (liikumishulga kristallilistel ainetel. 2. Biort kandumine)-sisehõõdrejõud, savarti laplace seadus - Mis mis mõjub kahe gaasi kihi tahes voolu magnetväli on eralduspinnal on võrdeline arvutatav selle voolu nende kiiruste gradiendiga, elementide poolt põhjustatud eralduspinnaga ning sõltub magnetvälja tugevuste gaasi omadustest, mida summana
soojushulgast. Erineva massiga kehade soojendamiseks temperatuuri muudu võrra kulub erinev soojushulk. Erineva aine soojendamiseks temperatuuri muudu võrra kulub erinev soojushulk. Erisoojus näitab, kui suur soojushulk peab kehale kanduma, et keha massiga 1kg soojeneks 1 kraadi võrra. Q = cm ( t2-t1 ) C = Q / m* ( t2-t1 ) 9 ) sulamine ja tahkumine Sulamine on aine üleminek tahkest olekust vedelasse. Temperatuuri, mille juures aine sulab nimetatakse sulamistemperatuuriks. Kristallilistel ainetel on kindel sulamistemperatuur. Sulamine ja tahkumine toimuvad samal temperatuuril. Sulamisel lõhutakse aine korrapärane asetus ja kristallvõre lõhkumiseks kulub energiat. Tahkumine on vastupidine protsess. Vabaneb soojushulk, mis on võrdeline sulamiseks kulunud soojushulgaga. Temperatuur ei muutu. Massiühiku aine sulamiseks kuluvat soojushulka nimetatakse sulamissoojuseks. Sulamissoojus näirab, kui suur soojushulk kulub 1 kg aine sulamiseks või tahkumiseks.
määramine *täpseks pikkuse ja nurkade mõõtmiseks *pindade töötluse kvaliteedi hindamiseks 1. senjettelektrikud ja piesoelektriline efekt 2. ohmi seadused 3. elektrolüüsi kasutamine tehnikas 4. elektromagnetiline induktsioon 5. valguse prameetrid 1. 5.1 Senjettelektrikudon eri liiki dielektrikud, mille polarisatsioon võib tekkida iseeneslikult, välise elektrivälja mõjuta. Senjettelektriku omadused võivad tekkida ainult kristallilistel ainetel. Kui tavalistel dielektrikutel on E vahemikus 10, siis senjettidel on see vahemikus 10000-100000. Polarisatsioon võib tekkida senjettelektrilistes ainetes ka mehaanilise mõjutamise teel. Seda nimetatakse piesoelektriliseks efektiks. 2. 2.Ohmi seadus-mööda homogeenset metallijuhti kulgeva voolu tugevus(I) on võrdeline pingelanguga(U) juhil. I=U/R (A) R-juhi elektritakistus(oom) R= l/S l-juhi pikkus S- ristlõikepindala -elektriline eritakistus 3. 3.Elektrolüüsi kasutamine tehnikas
seda.Polarisatsiooni tugevust iseloomustatakse aine ruumiühiku dipoolmomendiga P = 1/"delta"V"sum"p Väljatugevuse nõrgenemist iseloomustatakse aine dielektrilise läbitavusega ehk konstandiga "epsilon" ,milline on alati suurem kui üks. Piesoelektriline efekt Senjettelektrikud on eri liiki dielektrikud, mille polarisatsioon võib tekkida iseeneslikult, välise elektrivälja mõjuta. Senjettelektriku omadused võivad tekkida ainult kristallilistel ainetel. Kui tavalistel dielektrikutel on E vahemikus 10, siis senjettidel on see vahemikus 10 000 100 000. Polarisatsioon võib tekkida senjettelektrilistes ainetes ka mehaanilise mõjutamise teel. Seda nimetatakse piesoelektriliseks efektiks. Piesoelektriline efekt on ka räni kristallidel, mida kasutatakse ka tehnikas, näit. kvartsgeneraatorid. Elektrimahtuvus ja kondensaatorid Elektrimahtuvus laeng, mis kulub keha laadimiseks teatud potensiaalini. Keha potensiaal kasvab
Lainefrondi punktidest väljunud laineid nim. sekundaarlaineteks. Praktilisi rakendusi: valguse lahutamist spektriks difraktsioonivõre abil. difraktsiooni nähtus määrab ka optilise riistade lahutusvõime. röntgni kiirguse puhul. V variant 1) Senjettelektrikud ja piesoelektriline efekt. – on eriliiki dielektrikud, mille polarisatsioon võib tekkida iseeneslikult välise elektivälja mõjuta. Seljettelektriku omadused võivd esineda ainult kristallilistel ainetel. Kristall jaguneb piirkondadeks, millised on ideaalselt polariseerunud. Neid piirkondi nim doomeniteks. Piesoelektriliseks efektiks nim mehaanilise mõjutamise teel senjettelektrilistes ainetes tekkinud polarisatsiooni. 2) Ohmi seadus. - millele vastavalt mööda homogeenset metallijuhti kulgeva voolu tugevus (I) on võrdeline pingelanguga (U) juhil. I=U/R, kus suurust R nim juhi elektritakistuseks. Takistuse mõõtühikuks on oom ()
..... (gaasides, vedelikes, tahkistes) 4. Temperatuuri tõstmisel küllastanud aur ......... . 5. Aur on küllastunud, kui ........ . 6. Küllastanud auru olukorras sama aja jooksul vedelikust lahkunud ja sinna tagasi pöörduvate molekulide hulk on ......... . 7. Igal vedelikul on oma keemistemperatuur. Välisrõhk tõuseb. Vedelik keeb nüüd .........temperatuuril. 8. Kondenseerumine on aine üleminek ........olekusse . 9. Kristallilistel kehadel sulamistemperatuur on........ . 10. Amorfsetel kehadel sulamistemperatuur .......... . 11. Anisotroopia on aine füüsikaline omadus, kus aine omadused ....... 12. Tuua näiteid sublimatsioon nähtuse kohta. 13. Gaasides ja vedelikes soojusjuhtivus seletub .......... .
elektrijuhiks. Erinevatel dielektrilistel materjalidel on dielektriliseks läbilöögiks vajaminev elektrivälja tugevus erinev. Dielektrikuskadu on elektrivälja toimel dielektrikus tekkiv soojusenergia. 4.3 Senjettelektrikud ja piesoelektrline effekt. Senjettelektrik on eri liiki dielektrik, milles polarisatsioon võib tekkida iseeneslikult, välise elektrivälja mõjuta. Senjettelektriku omadused võivad esineda ainult kristallilistel ainetel. Kristall jaguneb piirkondadeks, mis on ideaalselt polariseerunud. Neid piirkondi nimetatakse doomeniteks. Kui tavalistel dielektrikutel on dielektriline läbitavus suurusjärgus 10 , siis senjettelektrikutel on see suurusjärgus 10000 - 100000 . Lisaks sellele võib polarisatsioon tekkida senjettelektrilistes ainetes ka mehaanilise mõjutamise teel. Nähtust nimetatakse piesoelektriliseks effektiks. Piesoelekter
üksnes võnkuda ümber tasakaaluasendi ja pole suutelised ümber paigutuma. b. Tahkiste omadused on määratud aine keemilise koostise ja sisestruktuuriga. Viimase põhjal jagunevad ained amorfseteks ja kristallilisteks. Amorfsete ainete füüsikalised omadused on isotroopsed (soojus juhtivus, tugevus jm.) ning neil puudub kindel tahkumistemperatuur. Amorfsed ained hanguvad.. Kristallilistel ainetel on kindel sulamis- ja tahkumistemperatuur, füüsikalised omadused on tulenevalt kristalli siseehituse eripärast anisotroopsed. c. Efektiivne tihedus näitab aine massi suhet täismahtu (aine ja selles olevad poorid). Tegelik tihedus näitab aine massi suhet ainemahtu, millest on lahutatud aines olevate pooride maht. d. Poorsed on ained, milledes leidub poore ehk tühimikke. e
annaabi.ee 
