Tehnomaterjalid II KT
Polümeerid ei ole perfektselt kristallilised, vaid nad
sisaldavad ka amorfset osa. Seetõttu kasutatakse polümeeride puhul mõistet kristalliinsus
(poolkristalliline). Polümeerid ei ole ka kolmedimensionaalselt isotroopsed. Seetõttu on
polümeeridele iseloomulik polümorfism, st. et ühesuguse koostise ja konfiguratsiooniga
polümeerid võivad kristalliseerumisel anda erinevaid kristallmodifikatsioone. Plastide
mehaanilised omadused sõltuvad suurel määral kristallatsiooniastmest (kristallilise ja amorfse
struktuuri suhe). Kristalliinne struktuur mõjutab polümeeride omadusi: Suureneb ahelate
pakkimistihedus, seega ka polümeeri tihedus, Tõuseb pehmenemistemperatuur, Väheneb
polümeeri läbipaistvus.
Amorfsus on polümeersete ahelate segmentide täiesti juhuslik asetus ruumis, s.t.
maksimaalselt ebakorrapärast struktuuri. Klaasistumine on amorfse polümeeri üleminek
tahkesse olekusse. Klaasistumis- ehk klaasisiirdetemperatuuril T g toimub üleminek
annaabi.ee 
