Geoloogia !
mageveekogudes kui ka soolakates basseinides. Kõige enam on levinud
merepõhjas settinud lubjakivid. Nad kujunevad sooja kliimavöötme
meredes kus vee sügavus ei ületa 300 meetrit.
Dolomiidid tekivad esialgsete lubjakivide dolomitiseerumise arvel.
V EESTI ALUSPõHJA GEOLOOGIA
GEOLOOGILISE EHTUSE PÕHIJOONED
Eesti asetseb Ida-Euroopa (Vene) platvormi loodeosas. Ida-Euroopa
platvormiks nimetatakse geoloogias Skandinaavia, Uraali, Kaukasuse,
Krirnmi ja Karpaatide mäestike vahele jäävat lauskmaad.
Aluspõhi jaguneb struktuurses mõttes kahte erineva ehituse ja koostisega
ossa.
Sügavama aluskorra moodustavad tugevasti kurrutatud eelkambriumi tard-
ja moondekivimid. Nende kulutatud ja murenemiskoorikuga kaetud pinnal
lamavad üldiselt rõhtsa lasumusega pealiskorra settekivimid, mis siin
tekkisid osalt eelkambriumis (vendiumi ajastul), peamiselt aga kambriumi,
ordoviitsiumi, siluri ja devoni ajastul.
annaabi.ee 
