kasuks on sageli vilistatud ära väiksemadki vead, et näidata vastastele, et tema vastu ei ole mõistlik vigu teha. Kindlasti on ta osav mängja ja oskab vastased ära petta, nii et viimane peab vea tegema, kuid ühe mängja eelistamine teisele ei ole kohtunikueetikale vastav. [5][6] Mängijate eetilised probleemid Paljudele mitteteadlikele vaatajatele võib tunduda, et jalgpallurid õpivad peale pallimängimise ka näitekoolis, sest selliseid kukkumisi ja krimasse suudavad teha vaid kogenud näitlejad. Nimelt on jalgpallis läbi aegade läbi käinud simuleerimine, kus kukutakse teatreaalselt pikali väiksemagi puudutuse peale, lootes niiviisi vastasele kohtuniku poolt, kas kaarti või viga näidelda. Kindlasti ei ole eetiline loota, et see läbi läheb, kuid sageli on näha võimsaid saltosid mängjate poolt, keda vastane isegi ei puudutanud. Näiteks võib tuua Brasiilia ja Türgi vahelise mängu 2002. aasta MM-l, kus Brasiilia
Ärilehes on välja toodud, et Venemaa poliitikud ja ametnikud kasutavad otse-eetrites ja pressikonverentsidel sündsusetut keelepruuki. Sellest tulenevalt hakatakse neid uue seaduse järgi trahvima vandumise eest kuni 30 dollari suuruse trahviga. Keelt kui nähtust vaadata täiesti teise nurga alt, siis keel aitab meil toime tulla füsioloogiliste vajadustega, milleks on söömine, joomine. Keel annab märku, millal on tegu ebasoodsa toidu või joogiga. Võib ette tulla, et inimene teeb krimasse ning näoilmest saab välja lugeda, kuidas toit maitseb. Keelel on väga suur mõju inimese igapäevaelus. Selle abil saame infot edastada, suhelda, mõelda, kuuluvust ja oma tundeid väljendada. Kõnepruuk on teistsugune rahvustel, gruppidel kui ka meedias. Alati seostub keelega mingi nähtus, kas olla siis ükskõik, kus tahes. Kohvikus näha keelt aitamas süüa, loengutes suhtlemas , tunnis lugedes, hommikul raadiot kuulates jne.
annaabi.ee 
