Chartier vs White
mõjuta produtseeritud teadmisi, kas siis pole "historigraafiline operatsiooni mitte raisatud aeg
ja vaev? White'i arvates on nendel toimingutel rituaalne funktsioon, mis peab andma
tunnistust ajaloolase heausksusest ja meenutama midagi tõsiteadusliku protseduuri taolist.
Viimaseks küsib Chartier: kas pole ajaloo kirjutamise eesmärgiks tuvastada, kuidas
ajaloolased kasutavad igal konkreetsel ajalooperioodil uurimistehnikaid ja kriitikaprotseduure,
mis tagavad, olgugi ebavõrdsel määral, nende diskursuse "aususe" ja "objektiivsuse"? White'i
sõnul võivad erinevad ajaloolased anda ühe ja sama nähtuse kohta radikaalselt erinevaid, et
mitte öelda antiteetilisi, kuid ometi võrdselt veenvaid seletusi, ilma et nad seejuures
moonutaksid "fakte" või rikuksid ühtki tõendusmaterjali käsitlemise kohta kehtivat reeglit. Ja
see võimldas tal näha mineviku suurte ajaloolaste väärtust, ilma neid reastamata tänapäeva