Gailiti romaani "Purpurne surm" tutvustus
rahvarikkaist bulvaarest ning siutsuseist kafeedest" või ,,isegi kauneim kunstiteos kõduneb ja
armsaim naine läheb vanaks"). Tundub kohati nagu Gailit naeraks naiste üle, tehes neid maha
ja pidades kõlbmatuteks. Kuid kohati tundub, nagu peaks ta naisi imeliseks, sest mehed
kardavad naisi naised tekitavad meestes nõrkust ja mehed langevad nende küüsi ja selle läbi
ka surevad. Raamatus näeme, kuidas inimesed käituvad sellises kriisolukorras, milliseid
alatuid võtteid keegi kasutab, et veel midagi päästa: Joonas ja Morge põgenevad koopasse,
seljas naisteriided, et peita ennast taudi eest. Ingriin peidab enda juures viimaseid elus mehi,
kuid teised naised on vihased ja kadedad ning mehed surevad.
Gailiti teost oli huvitav lugeda, sest ta stiil on väga põnev: ta kasutab palju piltlike väljendeid
ja ütelusi, mis panevad mõtlema. Ma ei lugenud küll teost otsast lõpuni läbi, aga mind
annaabi.ee 
