budem v mordu bitj» (Kes närukaelaks osutub ja meeleavaldusele ei lähe, seda peksame larhvi). 1. detsembri hommikul kella 10-neks oli mäss Tallinnas likvideeritud. Mässajate jälitamine kestis aga veel mitu päeva. 5. detsembril toimus tulevahetus Tallinna lähedal Irus, kus end varjanud Arnold Sommerling, Eduard Ambose ja Osvald Piiri politseiga peetud tulevahetuses surma said. 7. detsembril Tallinnas, Vilmsi tänava majas nr. 50 end varjanud Georg Kreuksi, V. Bogdanovi ja Rudolf Pälsoni ning politsei vahel toimunud tulevahetuses said samuti kõik kommunistid surma. Jaan Anvelt pääses põgenema Venemaale. Kuid nii Anvelt kui Rudolf Vakmann sattusid hiljem Stalini põlu alla ja nad hukati. Valitsus otsustas anda kümnele mässu kangelaslikule mahasurujale Vabaduse Risti. Autasu said Johan Laidoner, Johan Unt, Hermann Rossländer, Rudolf Aaman (Aimla), Richard Brücker (hiljem Jaak Kõu), Rudolf Kaptein, August Keng, Alfred
Mustpeade maja interjöör uuendati 1990. aastate lõpus. Maja Olavi saalis asub Tallinna Linnavalitsuse kingitud maal "Püha Olav" (autor kunstnik Jüri Arrak). Eelmise sajandi teisel poolel võeti hoone kasutusele kultuurikeskusena. 19441965 kandis nime J. Tombi nimeline Kultuurihoone. Pärast uue hoone valmimist Sakala tänaval kolis sinna J. Tombi nim Kultuuripalee, mustpeade majas alustas tegevust Noorsoo Kultuuripalee (19651968), 19691991 Jaan Kreuksi nimeline Noorsoo Kultuuripalee. Majas tegutsesid paljud isetegevuskollektiivid. Neist tuntumad ontantsuansambel Sõprus (juhendaja Ilma Adamson), segakoor Noorus, meesansambel Vanad sõbrad, tantsuklubi Hõbe-Must (juhendajaAnts Tael).
Tema muusikalistest lavateostest on "Vanemuise" lavastatud balletid "Valgus" ja "Rändlinnu lend" (1981) ning Mai Murdmaa koreograafiaga "Peegeldused" (1984). Hans Hindpere (18.03.1928 Jõhvi), helilooja. Lõpetas 1958 muusikateooria erialal Tallinna Muusikakooli ja 1963 kompositsiooni erialal Anatoli Garsneki klassisTallinna Riikliku Konservatooriumi. Oli 1948-1949 Rakvere Teatri muusikaalajuhataja, 1962-1965 ETV muusikasaadete toimetaja ja 1965-1967 Jaan Kreuksi nimelise Noorsoo Kultuuripalee kunstiline juht. Tegutsenud kontsertmeistrina ENSV Riiklikus Filharmoonias ja "Estonias". Mänginud estraadiansambleis ("Elektron", "Varioola"), juhendanud taidlus-vokaalansambleid. Heliloomingu populaarsema osa moodustavad levilaulud. Tõnis Kaumann (05.04.1971) Tõnis Kaumann sündis 1971. aastal Tallinnas. 1989. aastal lõpetas ta kompositsiooni erialal Tallinna Muusikakeskkooli René Eespere õpilasena ning 1994. aastal Eesti
,,plahvatus". Siis hakati arreteerima jaama saabujaid, keda hoiti kinni kolmanda klassi ooteruumis. Kaks mässajat läksid jaamast linna poole, saagisid maha mõned telefonipostid ja lõikasid traadid pooleks. Pooleteise tunni pärast lähenes jaamale üks sõjaväe salk, mispeale jätsid mässajad jaama maha ja põgenesid. Palju suurem oli kolmas pataljon, kuhu kuulus 106 mässajat, kellest kolm olid staabis. Üks staabiliikmetest oli Georg Kreuks, tuntud kommunist Jaan Kreuksi (tapeti Kapo poolt 1923) noorem vend. Konspiratiivkorterisse aadressil Rahukohtu 2 oli kogunenud 17-meheline löögirühm, kelle hulgas oli palju Tsentrosojuzi ja Dobrofloti töölisi. Nad alustasid rünnakut Toompea lossile, riigivanem Friedrich Akeli majale Toompeal ja siseminister Karl Einbundi majale Kaevu tänaval. Toompea lossis arreteeriti vahisõdurid, lossis arreteeriti teenijaid ja juhuslikke möödakäijaid. Riigikogu ja valitsuse ruumidesse aga sisse tungida ei jõutud. Riigivanema
Hitleri tn Tallinnas ja A. Hitleri plats Tartus). Mida muudeti? Eesti riigimeeste, sõjakangelaste jms nimed (J. Kuperjanovi, K. Pätsi, J. Poska), kodanlikud nimed (Vabaduse tn), feodalistlikud ja religioossed nimed (Kuninga tn, Munga tn, Piiskopi tn), välismaale viitavad nimed (Pariisi tn Haapsalus, Hollandi ja Ameerika tn Tallinnas). 19) Mis asemele tulid? vene riigimeeste, kultuuritegelaste ja revolutsionääride nimed (V. Kingissepa, J. Kreuksi, Nikonovi tn), Nõukogude ajalugu sümboliseerivad nimed (nt Revolutsiooni, Oktoobri tn), kommunistlikke ideaale ja tegevusi sümboliseerivad nimed (nt Nõukogude, Töö tn). 20) Nimed ennistati 1986, veel Nõukogude võimu all. Aktsioon kestis Eesti iseseisvumisaja alguseni. Muudeti umbes 200 nime, esimestena Kuressaares. 21) 22) Miks on linnanimesid keeruline uurida? Maakohtade nimesid on kergem ajalooga seostada, linnanimesid mitte
1939. a Drevingi > Keldrimäe, Kordese > Kevade, Lutheri > Lastekodu, Sarlote tee > Mustjõe, Tsemendi > Paide). 4.1.3 Kohanimekorraldus Nõukogude ajal Nõukogude aja esimesed silmapaistvad muudatused puudutasid tänavanimesid, andes märku nimede ideologiseerimisest. Juba 1940. a muudeti nimesid: 10. augustil Kuressaares Pargi > Viktor Kingissepa, 27. ja 30. augustil Tallinnas Karu > Viktor Kingissepa, Jaan Poska > Aleksander Leineri, Konstantin Pätsi > Jaan Kreuksi, Jüri Vilmsi > Jaan Tombi. Järgnesid muudatused Tapal, Tartus, Valgas ja Võrus. Massiline tänavanimede muutmine võeti ette 25. oktoobril 1940, kui Tallinnaga liideti Nõmme linn, uutest suundadest andsid tunnistust niisugused korduvate nimede asendused, nagu Kadaka pst > Kommunaari pst, Nurme > Töölise, Päikese pst > Prozektori pst, Toome pst > Lermontovi pst, Uus > Visaduse, Vabaduse pst > 21. Juuni pst, Valdeku > Punatähe.
annaabi.ee 
