Anna Karenina
Filmi kunstiline pool oli vapustav.Lugu
rullub lahti nii, nagu oleks see teatrietendus laval, kus tegelased liiguvad korruselt korrusele ning
koht, kus nad seisavad, muutub. Alguses oli see segadust tekitav, kuid ära harjudes hakkasin seda
hindama, et see on just nii lavastatud. Lõpp oli kõige ootamatum osa filmist,sest ma ei oleks osanud
oodata, et peategelane teeb enesetapu. Muusika ja kostüümid olid ajastule omased ning andsid väga
palju filmi sisule juurde.
„Anna Krenina“ on minu jaoks väga kurva sisuga , kuid siiski oli selles filmis midgai, mis tekitab
minus tahte seda uuesti vaadata. Ka tänapäeval inimesed peatvad üksteist ning see film peaks
õpetama, et tõeline armastus on olemas aga see ei too alati head endaga kaasa. Mulle meeldis filmi
sisu ning see kuidas näitlejad suutsid oma emotsioone nii hästi välja mängida. Ebameeldivaks
osutus see , et film on kirjutatud vene kirjaniku poolt , kuid filmis on väga vähe kuulda vene keelt.