Kreeka sümboolika, loodus ja rahvastik
Mägedes vahelduvad metsatukad kidurarohuliste niitude või paljaste nõlvadega. Mets
(tamm, pöök, mänd, nulg) katab 10% pindalast ja on ulatuslikum Põhja-K-s.
Maavarad: boksiit, raua-niklimaak, kromiit, magnesiit, pruunsütt (ligniit), asbesti, smirglit, pliid,
vaske ja hõbedat. Egeuse mere põhjast on leitud vähesel määral naftat ja maagaasi.
Rahvastik
97% rahvastikust on kreeklased, piirialadel elab makedoonlasi, albaanlasi ja türklasi.
Sisserändajaid on palju kuna Kreekl on soodne geograafiline asend. Rahvastiku tihedus on 85.3
in/km2. 90% rahvastikust räägib uuskreeka keelt.
Turism
Suurimaks turismikohaks on Kreekas Kreeta (saar). Seal käivad puhkamas paljud inimesed,
enamasti Euroopast, kuid ka mujalt maailmast. Aastal 2007 oli Kreeka hiinlaste suurimaks
reisipunktiks.
4
Haridus
1975. aastast kehtib kohustuslik 9. kl haridus. Kutseharidust annavad madalama ja kõrgema astme