Keskaegne usuelu
Usk pakkus inimestele hingerahu,
lohutust ja toetust, ilmselt midagi sellist, millest reaalses elus jäi puudu.
Inimesed ootasid jumalalt toetust, õigsust ja andestust oma tegudele.
Suur kirikulõhe tekkis paavstist ja patriarhist, kes kuulutavad üksteise vastu
vastastikku tagandatuks. Nad läksid omavahel tülli ja panid teineteise
kirikuvande alla. See pani aluse vaenulikele lääne ja ida kirikutele. Esimene oli
paavsti võimu all ning on tuntud kui katoliku kirik ja teine õigeusu ehk
kreekkatoliku kirik allus patriarhile.
Varane keskaeg hindas kloostrielu kristluse kõrgema, täiuslikuma vormina.
Kloostreis säilitati ja paljundati endisaegset, sh antiigi kirjavara ja kirjutati
kroonikaid. Tehti sõjaretkesid ja palverännakuid Palestiinasse Kristusega seotud
paikadesse, see muutis vanu harjumusi, kuid suurendas muret hinge õnnistuse
pärast. Kloostrisse mindi sellepärast, et endi patte lunastada ja rahu saada
välismaailmast, mis neid segas. Nad jätsid maha kõik mis neid segas.
annaabi.ee 
