Eesti panga ajalugu
laenuportfelli peaaegu kaks korda ja hoiusummad ligikaudu kolm korda suuremaks kui
kõigil muudel kommertspankadel. [4]
Põhikirja kohaselt pidanuks Eesti raha olema pariteetsel alusel kuldfrangiga (1 mark =
0,29032 gr. kulda), kuid emiteeritavale rahale keskpangal reaalset kattevara polnud,
mistõttu käibele lastud pangatähed olid tegelikult katteta paberraha. [4]
Krediidiinflatsioon, liigne optimism eeldatavate turgude suhtes ja sellest johtunud
strateegiliselt valed krediteerimisotsused tõid 1923. a., pärast Venemaale orienteeritud
majanduspoliitika läbikukkumist kaasa ulatuslike pankrottide laine ning majanduslanguse.
Lisaks oli 1923. a.. põllumajandusele äärmiselt ebasoodne. Mittelikviidseiks osutunud
laenude refinantseerimise katsed ebaõnnestusid. Kriisi süvendas riigitulude alalaekumine
maksuaparaadi puudulikkuse tõttu ning kogu rahvamajanduse madalseis. [4]
Keskpanga katsed katta kasvavat laenunõudlust ja riigieelarve puudujääki pangatähtede