M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat
veel vaiksem kui enne. Äkki kuulsin oksa naksatust all pimedas puude vahel; keegi liikus
seal.
Ma istusin tasa ja kuulatasin. Ja otsekohe kuulsin alt tasast kassi näugumist. Oli see aga õnn!
Ma näugusin vastu nii tasa kui sain, siis kustutasin tule ja ronisin aknast välja kuurikatusele.
Siis libisesin maha ning roomasin puude all edasi, ja muidugi ootas mind seal Tom Sawyer.
2. PEATÜKK
Läksime kikivarbail mööda puudevahelist rada lese aia tagumise osa poole, kummardudes, et
oksad ei kratsiks me nägusid. Kui me köögist mööda läksime, kõmistasin vastu puujuurt,
kukkusin ja tegin veidi kära. Kükitasime maha ja olime tasa. Miss Watsoni suur neeger Jim
istus
köögiuksel; nägime teda üsna selgesti, sest ta selja tagant paistis valgust. Ta tõusis püsti ja
kuulatas, käel õieli, umbes minut aega. Siis ta ütles:
«Kes seal on?»
Ta kuulatas veel, tuli siis kikivarbail alla ja jäi just meie vahele seisma; oleksime võinud
peaaegu teda puudutada