Biosemiootika eksam
saadavad.
8) Martin Krampen (1928-) – saksa semiootik,
semiootikaprofessor Göttingenis. Ta on töötanud
visuaalsemiootika ja keskkonnataju valdkonnas, olles ka
professionaalne kunstnik. Sai tuntuks fütosemiootika
(vegetatiivse semioosi) alase tööga, mis hiljem kujunes
oluliseks suunaks semiootilises bioloogias e biosemiootikas.
Fütosemiootika – uurimus taimedevahelise märgiprotsesside
kohta. 1970ndatel hakkas Krampeni töödest huvitma Sebeok.
9) Thure von Uexküll, et al– endosemioos – Thure panustas
palju nii meditsiini ja biosemiootikasse. Alustas Glotteral
konverentse, seal kohtusid euroopa semiootikud
ameerikasemiootikutega. Rahvusvaheliste biosemiootika
konverentside eelkäija. Hoidis oma ise pärandit, arendas
omailma konsepti. Thre peamine fookus oli
demehhaniseerimisel, lähenemine, kus meditsiinis patsiendi
keha e katkine masin pannakse uuesti tööle.
annaabi.ee 
