Uudissnad: Aeglema tillima, hngima Digistama digitaalselt allkirjastama Eestilane eestimaalane Hiiul kontrabass e hiidviiul Isettaja FIE Joomik inimene, kes joob palju mittealkohoolset jooki Jtla prgila Kamul kondoom, preservatiiv Koval kohalik omavalitsus Krakk tehnilise ssteemi kiline kokkuvarisemine Kuriraha kuritegelikul teel saadud raha Kuuling bowling Ktvus kttevrtus Lobinik lobit tegija Lharid ortsid, lhikesed pksid Massinnetus humanitaar-katastroof Meitla sotsiaalne vrgustik Moder moderaator Muinastama muinasjuttu rkima vi lugema Muskeldamine fitness Nha nohu ja kha Olesk lounge Ohjur mneder Omavalimised kohalike omavalitsuste valimised Peipar peibutuspart poliitikas Pikaron spagett ehk pikk makaron
ja ligi 50% masuuti. Nafta destilleerimisel saadavate kütuste kogused ja kvaliteet ei vasta tänapäeva vajadustele. Bensiini ja teiste vedelkütuste saagiste suurendamiseks on mitu meetodit. Krakkimisel jagunevad pikkade ahelatega molekulid kõrge rõhu ja temperatuuri või katalüsaatorite toimel väiksemateks. Krakkimise teel saavutatakse bensiini summaarse saagise ligi kolmekordne tõus, kusjuures krakk bensiini on isegi väärtuslikum kui ravaline naftabensiin. Termilise krakkimise põhisaadused on sirge ahelaga alkaanid ja alkeenid, mis annavad vähekvaliteetse bensiini. Katalüütiline krakkimine võimaldab termilise lagunemise protsesse suunata soovivate reaktsioonide suunas. Selle kõige olulisem alaliik on karalüütiline reformimine, mille käigus sirge ahelaga süsivesinikud isomeriseeruvad hargnenud ahelaga või ka tsüklilisteks ühenditeks.
Kasutatakse 2 tüüpi katalüsaatoreid: spetsiaalsed happega pestud savid ning sünteetilised katalüsaatorid , Katalüütiline krakkimine viiakse läbi laia naftafraktsiooni aurude kokkupuutel tahke katalüsaatoriga. Katalüütilisel krakkimisel toimub reaktsioon katalüsaatori pinnal. Katalüütilise krakkimise tulemusena saadakse: gaasid , bensiin ja koks . Krakkgaasid sisaldavad:, propüleeni, butaani, ja süsivesinikke, mis on orgaanilise sünteesi tooraineks. Krakk-jääki kasutatakse katlakütusena. 7. Keskkonnakaitse probleemid naftakeemiatööstuses Emissioonide kontroll nafta rafineerimistehastes Süsivesinike kaod auruna nafta rafineerimistehastest on umbes 5-10% üldisest CH emissioonist atmosfääri. Nafta rafineerimise tehaste emissioonid on tugevalt lokaliseeritud ning neid on vaja kohapeal vähendada. Olulised on kaod vedelkütuse hoidlatest Selle vältimiseks on vaja paagi fikseeritud kaas asendada ujuva, liikuva kaanega
lisandite tõttu. Krakkgaasid sisaldavad: etüleeni, propaani, propüleeni, 91%-lise isopropanool-vee segu azeotroopse punktini, Bensiini saagis nafta lihtdestillatsioonil (sisuliselt butaani, butüleeni jt. süsivesinikke, mis on orgaanilise kt. 80,4 C) (Fig. 19.1). rektifikatsioonil) oleneb nafta koostisest ning on piirides sünteesi tooraineks. Krakk-jääki kasutatakse 10. Etüleen (Eteen) 3-20% (st suhteliselt madal). Saadava bensiini katlakütusena. Etüleen on tootmismahtudelt üks suuremaid kemikaale oktaanarv on 50-80. Katalüütilist krakkimist viidi algul läbi paigaloleva ning ka vanemaid, mida valmistati labori tingimustes.
annaabi.ee 
