Kui vagunisaatja jõudis vastati peale koputust prantsuse keeles , et pole midagi. Kuid seda ei saanud öelda Ratchetti, sest ta ei osanud prantsuse keelt. Noahoobid, mis olid Ratchettile antud, olid väga erinevad ( parema ja vasaku käega, tugevamalt ja nõrgemalt). 5. Kuidas toimus kuritöö lahendamine? Raudteejaama kompanii direktor Bouc, doktor Consatntine ja detektiiv Poirot kuulasid kõik vagunis viibinud inimesed üle, samuti vaatasid nad käbi kõigi pagasid ja passid. Krahvinna Andrenyi passis oli eesnime jures suur rasvaplekk. See jäi Poirotit häirima ning hiljem avastas ta, et rasvaplekiga on proovitud krahvinna eesnime muuta. Nimelt oli muudetud Helena Elenaks. Poirot sai kohe aru miks, taskurätik oleks viitanud krahvinnale. Krahvinna tunnistas, et Poirotil on õigus, ja tema õige nimi on Helena. Kuid krahvinna vandus, et temal pole mõrvaga mitte vähimatki seost ja taskurätik ei kuulu talle. Järgmiseks
Kunstnik: Eldor Renter Koormeister: Elmo Tiisvald Kontsertmeistrid: Ülla Millistfer, Jaanus Juul Valguskunstnik: Tiit Urvik Lavastaja assistendid: Helgi Sallo, Tiit Tralla Tantsude repetiitorid: Tatjana Järvi, Tatjana Laid Etenduse juht: Rein Taidla Osades: Vürst Ypsheim-Gindelbach, VÄINO PUURA Reuss-Schleiz-Greizi peaminister Krahv Balduin Zedlau, URMAS PÕLDMA Reuss-Schleiz-Greizi saadik Viinis Krahvinna Gabriele Zedlau, TIIU LAUR, HELI VESKUS tema naine Krahv Bitowski ROSTISLAV GURJEV, RENE SOOM Mademoiselle Franziska Cagliari, HELI VESKUS, MARGIT SAULEP Viini Kärtnertor-teatri tantsijanna JANNE SEVTSENKO Kagler, tema isa, karuselliomanik MART LAUR Pepi Pleininger, õmblejanna ANGELIKA MIKK
Ooperi sündmustik Ooperi lõpplahendus Krahv Almaviva on absolutismiaja valitseja, kes on abielus noore Ooperi lõpus toimub suur vahetuskomöödia, kus kohtuvad nii krahvinna Rosinaga, kuid on pidevalt armusuhetes toatüdrukutega. tõelised, kui ka valed paarid. Kohal on ka Figaro, kes usub, et pruut Krahvi alluvusse kuulub kammerteener Figaro, kes soovib abielluda võib teda pulmaööl petta. Segastes oludes jooksevad krahvinna kammerneitsi Susannaga. Krahv, kellele endale meeldib Susanna, riietuses Susanna & Figaro kogemata kokku. Figaro tunneb temas proovib teha kõik selleks, et abielu ei sõlmitaks
Libreto: Victor Leon ja Leo Stein Tõlkinud: Neeme Kuningas Koreograaf ja lavastaja: Monika Wiesler (Viin) Muusikaline juht ja dirigent: Jüri Alperten Valguskunstnik: Tiit Urvik Lavameister: Mairo Madiste Etenduse juht: Rein Taidla OSADES: Vürst Ypsheim-Gindelbach, Väino Puura Reuss-Schleiz-Greizi peaminister Krahv Balduin Zedlau, Urmas Põldma Reuss-Schleiz-Greizi saadik Viinis Krahvinna Gabriele Zedlau, Tiiu Laur tema naine Krahv Bitowski Rostislav Gurjev Mademoiselle Franziska Cagliari, Krista Vähi Viini Kärtnertbor-teatri tantsijanna Kagler, tema isa, karusselliomanik Teo Maiste Pepi Pleininger, õmblejanna Angelika Mikk
asub Neuve-Sainte-Genevieve tänava lõpus. Sinna on elama asunud nii noori kui vanu. Lahkudes oma nuudlivabriku ärist, oli isa Goriot, umbes 69 aastane vanamees, asunud 1813. aastal elama proua Vauquer juurde. Isa Goriot oli rikas, kuid väga kokkuhoidlik ja tagasihoidlik. Ta laskis ennast ninapidi vedada, oli pühendunud oma perekondlikesse esemetesse. Imetledes Gorioti välimust ja rikkust soovis Vauquer saada proua Goriotiks. Proua sõbranna krahvinna aga laitis meest niivõrd, et proua ei huvitunud enam temast ning tahtis, et Goriot välja heidetakse. Kuid Goriot maksis oma oansioni eest. Isa Gorioti hakkasid külastama kaks ilusat neidu, keda peeti tema armukesteks, kuid tegelikult olid neiud Gorioti tütred. See oli 1819. aasta novembrikuu lõpul, ajal, mil see draama lõi lõkkele, igaühel oma kindel arvamine vaese vanakese kohta. Üliõpilane Eugene de Rastignac soovis saada kõrgseltskonda ning tänu tädi abile kutsuti ta
Figaro pulm Krahv Almaviva on absolutismiaja valitseja, kes on abielus noore krahvinna Rosinaga, kuid on pidevalt armusuhetes toatüdrukutega. Krahvi alluvusse kuulub kammerteener Figaro, kes soovib abielluda kammerneitsi Susannaga. Krahv, kellele endale meeldib Susanna, proovib teha kõik selleks, et abielu ei sõlmitaks. Nii hakkab ta Susannat võrgutama, kuid naine ei vasta tema armuavaldustele. See tekitab krahvis viha & ta soovib Figarole naiseks anda Marcellina. Samal ajal unustab ta oma abikaasa, kes on õnnetu, et tema mees talle tähelepanu ei pööra
suursugusemates riietes. Hakati arvama, et ta oli kulutanud kogu raha armukestele ja ta muutus naerualuseks. Esimesel aastal Pariisi ülikoolis Rastignac pingutas õppides, kuna lootis oma hariduse abil pere vaesusest päästa. Kuid peagi sai talle selgeks, et eduks on vaja ka sidemeid ja tutvusi kõrgetel kohtadel. Ta üritas oma positsiooni parandada naiste kaudu. Rastignac kohtus abi vajamise tõttu oma nõo vikontess de Beauséantiga. Tema läbi tutvus noormees krahvinna Anastasie de Restaud`ga. Ta käis uhketel ballidel koos aadlitega. Rastignac oli aga vaesest perest ja ei meeldinud niivõrd krahvinnale. Krahvinna oli abielus. Tal käis külas Jean-Joachim Goriot. Kui Rastignac temalt selle kohta päris, muutus krahvuinna tema vastu külmaks. Rastignac sai vikontessilt teada, et krahvinna oli Isa Goriot tütar. Rastignaci ei lastud enam krahvinna juurde sisse. Vikontess soovitas
Kontserdiretsensioon Ooper "Padaemand" Käisin 19. märtsil kell 19.00 Rahvusooper Estonias Pjotr Tsaikovski ooperit "Padaemand" vaatamas. Osades olid: Oleg Orlov (Hermann), Jassi Zahharov (Tomski), Rauno Elp (Jeletski), Andres Köster (Tsekalinski), Leonid Savitski (Surin), Mart Madiste (Tsaplitski), Mart Laur (Narumov), Rostislav Gurjev (Tseremooniameister), Riina Arienne (Krahvinna), Nadia Kurem (Liisa), Helen Lokuta (Polina), Ülle Tundla (Guvernant), Kristina Vähi (Masa) ja Rahvusooper Estonia orkester ja koor. Oleg Orlov, kes oli külalisesineja ning kehastas Hermannit, on Läti tenor, kes on olnud Läti Filharmoonia solist ja Läti Rahvusooperi solist. Ta on laulnud palju nõudlikke solistipartiisid Verdi, Mozarti, Dvoraki, Weberi, Mahleri suurvormides ja peaosi oopertites. Tema repertuaari kuuluvad mitmed rollid Verdi ooperites, sealhulgas Ismaele,
tal olid tugevad sääremarjad, neljakandiline nina, ümar nägu. Tal oli 2 tütart, keda ta väga palju armastas Anastasie de Restaud ja Delphine de Nucingen. Christophe pansioni tööline Eugene de Rastignac - Auahne noor üliõpilane, kes üritab sulada sisse Pariisi koorekihti ja paneb endasse armuma ühe Goriot` tütardest. lõunamaalase välimusega(valge nägu, mustad juuksed, sinised silmad), elegantne, tahab elus kõike proovida, üliõpilane Sylvie köögitüdruk Krahvinna l'Ambermesn- Vauquer'i sõbranna, pahur vanaproua Vikontess Clara de Beauséant- Eugéne tädi Horace Bianchon- meditsiini üliõpilane, Eugene'i sõber. Anastasie de Restaud-(krahvinna) isa Goirot'i vanem tütar Delphine de Nucingen-(paruniproua) isa Goriot'i noorem tütar, Eugéne südamedaam Maxime de Trailles- Anastasie armuke Markii d'Ajuda-Pinto- portugaallane, proua de Beauséant'i sõber Hertsoginna Antoniette Langeais- proua de Beauséant'i sõber Laure, Agathe- Eugéne õed
Uue-Antsla omanikuks sai major Karl von Löwenstern. Vana-Antsla päris Martin von Löwenstern. 18. sajandi alguses sai mõisa omanikuks eelmise pojapoeg Karl Diedrich von Löwenstern, sajandi keskel tolle poeg Karl. 1783 pärandus mõis omakorda viimase lesele ja poegadele Karl Otto ja Georg Diedrich von Löwensternile. 1787 läks mõis Karl Otto von Löwensterni ainuomandusse. 1833 pärandus mõis tema poegadele Karl ja Otto von Löwensternile ning tütardele krahvinna Julie von Lievenile, krahvinna Elisabeth Bosele, krahvinna Sophie Katharina Brayle ja Anna von Löwensternile. 1834. aastal sai mõisa ainuomanikuks krahvinna Elisabeth Katharina von Bose, kes oli abielus August Karl von Bosega. Nende tütar Anna Auguste Sophie abiellus 1833 Wilhelm Frommhold Stael von Holsteiniga Tõstamaalt. 1878 pärandus mõis Anna Auguste Sophiele ja Wilhelm Frommhold Stael von Holsteinile. 1883 Wilhelm Frommhold Stael von Holstein suri ning pojad jaotasid mõisa omavahel.
Beaumarchais' komöödia järgi (Beaumarchais' kirjutas triloogia: "Sevilla habemeajaja", "Figaro pulm", "Süüdlane ema"). Kuna komöödias paljastati kõrgema seisuse kombelõtvust siis keelati Viinis selle esitamine. "Figaro pulm" on sädelev, lõbus ja vaimukas lugu Sevilla endise habemeajaja, krahv Almaviva praeguse kammerteenri Figaro ja toatüdruk Susanne'i võitlusest õiguse eest teineteist armastada ja abielluda. Aastate moodudes on Rosinast saanud krahvinna Almaviva. Endine Sevilla habemeajaja Figaro on krahvi teenistusse astunud ja valmistub pulmadeks Rosina kammerneitsi Susannaga. Doktor Bartolo uritab katte maksta Figarole, kes tombas omal ajal kriipsu peale tema plaanile ise Rosinaga abielluda. Kunagine romantiline nooruk krahv Almaviva on aga degenereerunud pahuraks ja armukadedaks abikaasaks, kes samas loob kulge Figaro pruudile ja puuab oma teenijate onne takistada. Figaro, Susanna ja krahvinna kavala plaani abil taastatakse siiski viimaks
Aastatel 2004-2011 täiendas ta end doktoriõpingute raames EMTA-s prof. Jaakko Ryhäneni juhendamisel ning 2005-2006 Karlsruhe Muusikakõrgkoolis professorite Mitsuko Shirai ja Hartmuth Höll'i lied klassis. Ta on osa võtnud mitmete maailmakuulsate muusikute meistrikursustest (E. Söderström, I. Gage, E. Kirkby, W. Vernocci jpt.). Ta on esinenud ooperi-, oratooriumi- ja kammerlauljana paljudes maades. Ta on laulnud pearolle ligi 30 ooperis, nende seas Krahvinna (Mozart “Figaro pulm”), Donna Anna (Mozart "Don Giovanni), Mimi (Puccini “Boheem”), Cio-cio-san (Puccini “Madama Butterfly”), Tosca (Puccini “Tosca”), Elisabeth (Verdi “Don Carlos”), Desdemona (Verdi “Othello”), Violetta (Verdi “ Traviata”), Elvira (Verdi “Ernani”), Amelia (Verdi “Maskiball”), Lady Macbeth (Verdi “Macbeth”), Aida (Verdi "Aida"), Venus (Wagner “Tannhäuser”), Liisa (Tšaikovski "Padaemand"), Santuzza (Mascagni "Talupoja au") jpt.
Lk 13 Selle loo ajal elab pansionis 7 pansionäri. Pr Couture, temaga koos Victorine Taillefer; Poiret nimeline rauk, 40 aastane musta parukaga mees hr Vautrin, (lk14) prl Michonneau, isa Goriot + jooksupoiss Christophe, köögitüdruk Sylvie. Pr Vauqueri juures käis veel inimesi lõunat söömas. Lk 16 Hr Poiret kirjeldus Lk 16 Lk 17 Victorine'i kirjeldus Lk 17 Lk 18 Eugene'i kirjeldus Lk 18 Lk 20 Kõik pansioni inimesed olid õnnetud. Lk 20 Lk 21 Isa Goriot kirjeldus Lk 21 Lk 25 Krahvinna de l'Ambermesn lahkub pansionist, Isa Goriot pärast, maksmata toa eest Lk 25 (petis!) Lk 29 Goriot tütar käis tal külas, teine tütar ka. Lk 29 Lk 41 Goriot käis kullasepa ja liigkasuvõtja juures. Lk 41 Lk 41 Goriot saadab Christophe'i kirjaga (tasutud veksel) krahvinna juurde. Lk 41 Lk 48 Kohtumine Victorine'i isaga ei läinud hästi. Lk 48 Lk 54 Eugene näeb isa Goriot krahvinna (Anastasie) juures. Lk 54 Lk 58 Morganaatiline paar (?) Anastasie ja hr de Restaud Lk 58
Moskva miljööd kujutab autor alati erakordselt värvikana ei ole vahet, kas tegemist on mõne balliga või siis lihtsalt õhtusöögiga, konfliktidest juba seal puudust ei tunta. Iseäranis tihti tunnevad tegelased ennast just Moskvas armununa. Armub Levin Kittysse, Kitty Vronskisse ning viimane omakorda Annasse. Stepan Arkaditsil on armumisi mitmeid, kõik noored ja kenad naised peale ta enda Dolly. Otsitakse intrigeerivaid afääre(Karenina ja Vronski) ning taotletakse prestiizi( krahvinna Stserbatskaja). Eriti värvikaks muutuvad seal tegelased, kes üritavad olla võimalikult filigraansed kuid lõpetavad hoopis labastena, aga Moskvat see ei häiri, see ongi tema siht ning moskvalased on üksteise veidruste suhtes imekspandavalt tolerantsed. Põhitegelased elavad alati ülepakutult jõukas keskkonnas isegi kui kellelgi on näpud põhjas( mida juhtub suhteliselt tihti, eriti Oblonskite puhul) ei näidata seda kunagi välja.
Mileedi Mu pärisnimi on Charlotte Backson, mind teatakse ka krahvinna de La Fere'ina, leedi Winter'i ja Scheffieldi parunessina. Ma olin kunagi nunn Temlemari benediktide kloostris. Seal pidas jumalateenistusi noor ja heasüdamlik preester, ma võrgutasin ta. Ma veensin teda, et ta koos minuga põgeneks ja me saaks rahus koos elada. Meil polnud aga raha ja selleks varastas ta kirikus pühad nõud ja müüd need maha. Enne lahkumist, meid aga võeti kinni. Vangistuses võrgutasin ma aga valvuri poja ja põgenesin. Lille'i timukas aga
satanica” (1915) ja “Päikeselaul”/“La canzone del sole” (1934)). Ooperite sisude lühikokkuvõtted 1. W. A. Mozart “Le nozze di Figaro”/”Figaro pulm” (K.492, 1786) on koomiline ooper neljas vaatuses, mille libreto on kirjutanud L. da Ponte, mis põhineb P. Beaumarchais ´koomilisel näidendil. Figaro pulm on Beaumarchais´ triloogia teine osa, mis räägib ühest “hullumeelsest päevast” (“la folle journée”) Sevilla krahv Almaviva valdustes. Rosina on nüüdseks krahvinna. Dr. Bartolo tahab krahvile kätte maksta, plaanitsedes ise Rosinaga abielluda. Krahv Almaviva on mandunud oma “Sevilla habemeajaja” päevadega võrreldes (1. osa) plaanitsevaks kiuslikuks seelikukütiks. Olnud suuremeelselt andnud Figarole koha oma toapoisiks, üritab ta nüüd kasutada oma esimese öö õigust tema pruudi suhtes: oma õigust veeta esimene öö oma alama pruudiga, kelleks on krahvinna toatüdruk Susanna. Lükates pidevalt edasi
teie vastu!" Suure innuga teenis ja kuulutas Yeats iiri kirjanduse renessanssi ning keltluse taassündi. Ta esimesed üldist imetlust äratanud teosed olid iiri tärkavast natsionalismist kantud "Oisini rännakud" ja "Tuul pilliroos", mis ilmusid veel 19. sajandil. Siis asutas William Butler Yeats koos oma mõttekaaslastega Dublinis Iiri kirjandusliku teatri, mille avaetenduseks oli ta enda kirjutatud "Krahvinna Kathleen". Uue aastasaja alguses avas Yeats Dublinis Abbey teatri, mille direktorina töötas ta kuni surmani. Selles teatris lavastati enamik ta näidendeist. Nobeli kirjanduspreemia omistati William Butler Yeatsile juba 1923. aastal, kuid ta kuulsamad tööd olid siis alles kirjutamata. Yeats oli kahekümnendatel aastail Iiri Vabariigi senaator. Kirjanikku mõjutasid suuresti kaks ta elu suuremat armastust Maud Gonne, kes talle naiseks ei
Edwini kauge sugulase Anastassiaga, keda kutsutakse Stasiks. Nii siis läheb Silva koos Boniga abielupaari mängides Edwini ja Stasi kihluspeole. Seal esitab Silva ennast parunessina, kuid Edwin armub temasse uuesti. Edwin katkestab tema pärast kihluse ja ütleb oma vanematele, et armastab parunessi. Silva on pettunud, et ta mees häbeneb teda kui kõrtsilaulikut ja paljastab enda tõelise isiksuse. Boni armub Stasisse ja palub tema kätt ning Stasi nõustub. Lõpus tuleb välja, et krahvinna ehk siis Edwini ema oli ka kunagi kõrtsilaulik ja krahv ja krahvinna armuvad taas üksteisesse nagu noored. Silva, aga otsustab jääda muusikaärisse ning rebib oma vana abielulepingu Edwiniga tükkideks. Etendus oli kindlasti väga orginaalne ning humoorikas. Oli hetki, kus oli sisse oli põimitud väga osavalt huumorimeelt. See ei olnud põrmugi igav ning tekitas minust palju positiivset emotsiooni. Lavastus oli korralik ja ilus. Dekoratsioonid olit valitud väga maitsekalt.
Noor naine oli armunud noorde Eugene de Rastignaci, kes oli näo poolest täielik lõunamaalane: valge näonahk, mustad juuksed ja sinised silmad. Tema kuju, maneerid ja hoiak tähistasid aadliku perekonna võsu. Ta käis elegantselt riides ning käitus kombekalt. Pariisi oli tulnud õppima advokaadiks, unistas saada rikkaks ja mõista Pariisi naiste armastust. Raamatu sündmustik algab sellega, et proua Vauquer külastab nn rikas krahvinna, kes lubab majaperenaisele heldelt külalislahkuse eest tasuda. Proua poputab teda igati, katab laua kallimate nõudega ning pakub parimaid toite. Kuid ühel hetkel on krahvinna kadunud ja pole mitte üht soudki endast maha jätnud. Proua Vauquer on väga pettunud. Peale seda on ta nii umbuskne, et on isa Gorioti peale tige, kes elas algul nii rikkalikult, kuid muutus nii kokkuhoidlikuks, et ei soojendanud talvel enam oma tubagi. Kõik püüdsid välja uurida selle languse põhjusi
George Sand 1804-1876 · Täisnimi on Armandine-Lucie-Aurore Dupin · Üks tuntumaid prantsuse naiskirjanikke · Sündis Pariisis · Abiellus 18-aastaselt, hiljem läks lahku · Elu jooksul kirjutas ta 70 romaani, 24 näidendit, mälestusi ja üle 40 000 kirja · Tegeles ka poliitikaga · Kuulsaks said tema teine romaan ,,Indiana", kunstnikuromaan ,,Consuelo", romaan ,,Krahvinna Rudolstadt", külaromantika ,,Väike Fadette"
Südametu teistega, avaneb tema hell ja õrn hing suhetes tütrega. Gildal ja ta teenijannal on keelatud kedagi sisse lasta. Ent Gilda on kohanud kirikus kaunist noormeest ja unistab temast. Teenija abiga leiab noormees - üliõpilaseks riietunud hertsog - tee Rigoletto majja ja Gilda südamesse. Hertsogi lahkudes kogunevad maja juurde maskides õukondlased, et röövida Rigoletto oletatav armuke. Ootamatult saabuvale Rigolettole jutustatakse pettelugu naabruses elava krahvinna Ceprano röövimisest. Rigoletto on meeleldi nõus selles osalema ning temagi maskeeritakse, kuid nii, et ta midagi ei näe. Ta hoiab redelit, aidates õukondlastel röövida omaenese tütart, keda peetakse ta armukeseks. Jäänud üksi, rebib Rigoletto maski maha ja avastab sünge tõe. II VAATUS Kolmas pilt Kolmas pilt Hertsogi palee. Hertsog on nukker: ta soovis veelkord näha tundmatut neidu, kuid leidis eest tühja maja
(laulumängu) ,,Haaremirööv" (tuntud ka kui ,,Röövimine serailist") Mozarti ooperite paremikku kuuluvad kolm Lorenzo da Ponte libretole komponeeritud ooperit ,,Figaro pulm", ,,Don Giovanni" ja ,,Cosi fan tutte" (,,Nii teevad kõik ,,) Võrreldes barokk-ooperitega, kus tegelasteks on mütoloogilised või ajaloolised kangelased, on paljude Mozarti ooperite tegelased lihtsad, eluliselt usutavad inimesed: näiteks Figaro, Susanna, krahv ja krahvinna"Figaro pulmas", Leporello, Masetto. donna Anna ja Elviira, don Giovanni ,,Dan Giovannis", ka muinasjututegelased kannavad endas inimlikke tundeid Sarastro, Papageno, Papagena ,,Võluflöödis". Ka koomilised tegelastele on tema ooperites omased tõsisedki tunded. Mozart on suurepärane karakterite meister kõik tegelased saavad isikupärase muusikalise iseloomustuse. Mozarti ooperites on väga kaunite meloodiatega, samas ka virtuoosseid aariad ja tegelaste
3 2.Peategelane- Newland Archer Peategelaseks oli Newland Archer, kes oli New Yorkis advokaat ja kihlatud May Wellandiga. Archer oli oma loomult väga end kontrolli all hoidev mees. Ta hoolis ülekõige May'st ning tahtis kõigile nende kihlusest teada anda. Tema muutus teose kestel seisneski selles, et ta kohtas ooperit vaatamas käies ühte oma kihlatu sugulast, kelle nimi oli Ellen Olenska, kes on krahvinna. Archeri sinisilmne May palus pidevalt, et Archer Elleniga suhtleks, kuna Ellen oli Euroopast ja ta ei osanud end Ameerikas mugavalt tunda ning Archer oli ainus, kellega nad ühiseid huve jagasid. Lõpuks soovis Archer oma naisele May'le surma, et ta Archeri vabaks laseks, nii saaks viimane Elleniga õnnelikult ja muretult koos olla. ,,Aga ka noored inimesed võivad rabanduse saada ja ära surra. Nii saaksin ma vabaks." .
Rigoletto Helilooja: Giuseppe Verdi Libereto autor: Francesco Maria Piave Victor Hugo näidendi "Kuningas lõbutseb" ("Le roy s'amuse") ainetel Esietendus: Veneetsias, La Fenice teatris 11. Märtsil 1851 aastal. Keel: Itaalia keel Tegelased: Rigoletto (bariton) Mantua hertsog (tenor) Krahvinna Ceprano (sopran) Marullo (bariton) Krahv Monterone (bass) Gilda, Rigoletto tütar (sopran) Sparafucile (bass) Maddalena, tema õde (metsosopran) Giovanna (alt) Koosneb kolmest vaadlusest. Sisukokkuvõte: See on lugu pimedast armastusest, reetmisest ja kättemaksust. Õuenarr Rigoletto püüab kiivalt oma armastatud tütart Gildat kurja maailma eest kaitsta. Paraku ei suuda ta
• Afäär Cesarega • Lucrezia kloostris olek • Paavsti surm Autorist • Jeanne Kalogridis (sündinud 1945) on ajalooliste,ulme ja õudusloode autor. • Samuti on ta kirjutanud kõik Star Treki raamatud J.M.Dillardi pseudonüümi all. Autori teisi raamatuid • Draakula Perepäevikud(1995-1997) • Spekter(1991) • Põlemisaeg(1997) • Mina,Mona Lisa(2006) • Kuri kuninganna(2009) • Krahvinna Scarlet:Itaalia Renesanssi Lugu(2010) Mida arvan raamatust? • Raamat sobiks inimestele, kellele meeldivad natuke teistsugused raamatud. • Raamat oli põnev • Soovitaksin oma tuttavatele
Seal kuuleb Konstantin, et Kitty on kella neljast viieni Zooloogiaaias uisutamas. Naine kutsub mehe endale seltsiks ning Levin avaldab enda tundeid. Neiu kohkub ning tõmbub eemale. Lahkudes kingib ta mehele siiski naeratuse. Hiljem saab Levin teada, et tal on konkurent. Kitty tähelepanu püüab saavutada ka krahv Aleksei Kirillovits Vronski. Sama päeva õhtul külastab Konstantin Dimitrits Kittyt ja palub tema oma naiseks. Neiu keeldub, kuid Levin ei saa lahkuda, sest saabuvad vürstinna, krahvinna Nordston, Vronski ja vürst. Esimesel võimalusel ta siiski lahkub ning võtab sellest õhtust kaasa vaid Kitty naeratava näo, kui neiu Vronskiga jutustab. Tegelikult ei olnud Aleksei Kirillovitsil plaaniski Dolly õega abielluda. Järgmisel päeval saabuvad Peterburist Oblonski õde Anna Arkadjevna Karenin ning krahvinna Vronskaja. Oma emale vastu tulnud Aleksei silmad Annat ning kiindub koheselt. Kodus õnnestub Annal Stepan Arkadits ja Dolly lepitada
Figaro pulm 1.Tegelase:abiellujad Susanna ja Figaro, majapidajanna Marcellina, Krahv Almaviva, Doktor Bortolo Macellina austaja, paaz Cherubino, muusikaõpetaja Basilio,Krahvinna ja aednik. 2.Tegevus toimub krahv Almaviva lossis Sevilla lähedal. 3.Toimuma peaks Susanna ja Figaro pulm, kuid seda soovib takistada Krahv ja majapidajanna Marcella, kelle vastutegevus luhtub.Toimub suur sekeldus ja kavaldamine, kuid lõpuks tuleb välja, et Figaro on Marcellina ja Bartolo poeg.Ja ka krahv mõistab, et tema vastutegevus on nüüdseks lõppenud. 4.Tegevus toimub 18.sajandi keskel. Hommikust-Õhtuni välja ehk terve päeva. 5
eelistas tütrele poega. Preili Michonneau Vanatüdrukust preili, kes paljastab Vautrini. Eugene de Rastignac Tema on auahne üliõpilane, kes soovib kõrgseltskonda enda ümber. Ta paneb ühe isa Gorioti tütardest endasse armuma. Horace Biancon Noor meditsiinitudeng ja Eugene'i sõber. Cristophe Pansionaadi toapoiss. Sylvie Pansionaadi toatüdruk. Paruniproua Delphine de Nucingen Isa Goriot'i tütar. To kes Eugene'i armub. Krahvinna Anastasie de Restaud Isa Goriot'i teine tütar. Härra Poiret Vanahärra, kes käis tihti pansionaadis lõunatamas. Ta üritas võita preili Michonneau südant. Vikontess de Bauseant Eugene sugulane. Vikontess viis ta Pariisi kõrgseltskonda. Sisu kokkuvõte: Raamatus kirjeldatakse proua Vauqueri pansionaati ja selle külastajaid. Vauqueri lesk tahab Goriot´ga abielluda, sest arvab, et Goriot on rikas ja mõjuvõimas mees. Ta loobub sellest plaanist, nähes, et mees polegi nii
- Magamistoa kardinaks. 4. Miks kuninganna Ann ei jõudnud kohtamisele prints Eduardiga ? - Midagi ei olnud selga panna. 5. Mis tuli kuninganna Annil välja vahukoore asemel ? - Koorevõi. 6. Miks prints Eduard kuninganna Anni liivalossi ehitamisel ei aidanud ? - Ta tegi toas liivalossi projekti. 7. Mis tekkis kuninganna Anni puhutud seebimullidest ? - Vikerkaar. 8. Kes elasid hertsoginna Katariina lossis ? - Kassid. 9. Milleks kasutas krahvinna de Pipstück koeri ? - Kosmeetikatoodete testimiseks. 10. Miks karu ei tahtnud kuninganna Anni keeksi ja siirupijooki ? - Need olid valmistatud lisaainetega. 11. Mida tegi kuninganna Ann kastanimunadega ? - Valmistas isevärki loomi 12. Mis sai kuninganna Anni ja prints Eduardi riisutud lehehunnikust ? - Siilipere talvekorter. 13. Mis sai jõulukuusest pärast kolmekuningapäeva ? - Puidust mänguasjad ja lindude pesakastid. 14
• Õppis Pariisi ülikoolis õigusteadust, hiljem jättis isa vastuseisust hoolimata õpingud pooleli. • Kirjutamist pidas vahendiks, millega kuulsust ja jõukust saavutada. Samuti ajendasid teda kirjutama hiiglaslikud võlad. • Elas luksuslikult. • 1822. aastal tutvus endast 22 aastat vanema naisega-Laure de Bernyga-, kellest sai tema armuke. • Lühikest aega oli kirjastaja ja omas oma isiklikku trükikoda. • Enne oma surma 1850. aasta märtsis abiellus Poola krahvinna Ewlina Hańska- Rzewuskaga. Teosed • Õudusromaanid (kokku üle 20), näiteks „Piraat Argow“. • Romaanid, näiteks „Šuaanid“, „Šagräännahk“, „Eugénie Grandet“, „Isa Goriot“, „Liilia orus“, „Kaotatud illusioonid“, „Kurtisaanide hiilgus ja viletsus“ „Modeste Mignon“ ja „Nõbu Bette“. • Novellid, näiteks „Kolmekümneaastane naine“ „Kolonel Chabert“ ja „Antsakad lood“ Retseptsioon
Elizabeth II Referaat Sünd Elizabeth Alexandra Mary Windsori isa George VIoli kuningas George V ja kuninganna Mary teine poeg. Tema ema oli Yorki krahvinna (neiupõlvenimega Elizabeth Bowes-Lyon). Elizabeth sai nime oma ema järgi, teised nimed aga isapoolse vanavanaema kuninganna Alexandra ja vanaema, kuninganna Mary järgi. Lapsena kutsuti pereringis teda Lilibetiks. Valitseva Briti monarhi lapselapsena oli ta Briti printsess koos tiitliga Tema Kuninglik Kõrgus. Sünnihetkel oli ta troonipärilusjärjestuses kolmas ning ei ennustatud, et ta saab kuningannaks. Arvati, et tema onu, Walesi prints, abiellub, saab lapsed ja ning saab kuningaks.
Esitlusele tulnud aariad on pärit 19-20.saj. nad samuti on kõik suur vormist pärit.Aga kontsertil esitleti nad väike vormis. Esitlusele tulid kuulsamad aariad Vello Jürna esitlustes ja ka praegused kuulsad aariad.Näiteks Fredi laul muusikalist ,,Suudle mind Kate"(C.Porter),Adele Kuplee operetis,Nahkhiir"(J.Strauss), Straussi loodud ooperist ansambel operetist ,,Öö Veneetsias". Teises osas tulid ettekandele Buonafede aaria ooperist ,,Elu kuu peal"(J.Haydn),Krahvinna aaria ooperist ,,Figaro pulm"(W.A.Mozart),Don Basilio aaria ooperist ,,Sevilla habemeajaja"(G.Rossini),Tosca aaria ooperist ,,Tosca"(G.Puccini) ja sama helilooja teos ka Calafi aaria ooperist ,,Turandot". Kõla oli enamus aariate puhul väga täpne ja kindel esines huvitavat,rahulikku,meheliku, pehmet,mahedat,head kõla. Dünaamikas esines kõiki vorme oli nii rahulik,kiirenev,aegluvstuv kui ka vaheldusrikas. Esinejatel ei tulnud kindlasti puudu artistlikusest ja ka mitte tantsimis oskusest
Hector Willard MacQueen – Rachetti/Cassetti erasekretär Edward Henry Masterman – Armstrongi käskjalg Pierre Michel – Armstrongide lastetoatüdruku isa Mary Hermione Debenham – Sonia Armstrongi sekretär Kolonel Arbuthnot – Armstrongi sõber ja tuttav Vürstinna Natalia Dragomirova – Sonia Armstrongi võõrasema, ema sõber Hildegarde Schmidt – Armstrongide kokk Krahv Rudolph Andrenyi – Linda Ardeni noorema tütre mees Krahvinna Helena Andrenyi – Linda Ardeni noorem tütar Greta Ohlsson – Armstrongide lapsehoidja Mrs. Caroline Martha Hubbard – Sonia Armstrongi ema, Linda Arden Antonio Foscarelli – Armstrongide autojuht Lahendused 1. Keegi tuli rongi vagunisaatja vormiriietuse ja üldvõtmega, mõrvas unerohu mõju all oleva ohvri, peitis relva ja riietuse kellegi pagasisse ja lahkus rongist enne selle väljumist. 2. Keegi andis ohvrile unerohtu, kõik
Johannes vaimustus nüüd Transilvaaniast , mida kutsuti ka Seitsme Lossi maaks. Ta kohtus Viinis ka krahc Aloysius von Drachenheimiga, kes Johannese enda teenistusse kutsus. Nad oli väga sarnased ja kui Johannes asus krahvi horoskoopi koostama, sai aru, et nende teed on ühte loodud. Nad kõndisid krahvi ja tema sõjaväega läbi kõrbete ja steppide, kuni jõudsid kauaoodatud Seitsme Lossi maale. Loss Drachenheim asus maa põhjapiiril. Selle lossi pärliks oli aga krahvi abikaasa krahvinna Katharina von Drachenheim, kes oli kõige kaunim naine, keda Johannes oli kunagi näinud. XII Lossis elades tundus Johannesele nagu midagi oleks lahti. Eelkõige krahvinnaga, kes istus oma toas, sõi vähe ning väljas peamiselt ei käinudki. Johannes tundis muret, tahtes krahvinnale anda mõnd rohtu, kuid krahv kinnitas, et midagi pole juhtunud. Samuti elasid lossi ümber väga umbusklikud inimesed. Isa Eusebius rääkis Johannesele, et nad olevat olnud Kuradi sulased
romantikutega, käsitluslaadis on aga juba tunda realisti. Oli oma alal asjatundja, kirjutas ka kunstiteemalisi uurimusi. Ta oli valitud Prantsuse Akadeemia liikmeks. Kuulsamad teosed: "Clara Gazuli teater" "Carmen" George Sand (1804-1876) Tuntumaid prantuse naiskirjanikke. Sündis Pariisis. Ta kirjutas oma elu jooksul 70 romaani, 24 näidendit, mälestusi ja üle 40 000 kirja. Tegeles ka poliitikaga. Tema teostes esineb palju müstikat ja salapära. Kuulsamad teosed: "Consuelo" "Krahvinna Rudolstadt" ,,Indiana" Koostaja Kätriin-Eliis Suurküla 10M
Üks Perekond • Napoleonil oli seitse õde-venda, kes said täisealiseks, ning kolm õde-venda, kes surid lastena: • Napoleone (suri 1765) • Maria Anna (1767–1768) • Giuseppe (1768–1844), Napoli kuningas 1806–1818 ja Hispaania kuningas 1808–1813 • Maria Anna (sündis ja suri 1771) • Luciano (1775–1840), Canino ja Musignano vürst • Elisa (1777–1820), Lucca hertsoginna, Piombino vürstinna, Toscana suurhertsoginna , Compignano krahvinna • Luigi (1778–1846), Hollandi kuningas, Saint-Leu krahv • Paolina (1780–1825), Guastalla hertsoginna • Carolina (1782–1839), Bergi ja Kleve suurhertsoginna, Napoli ja Sitsiilia kuninganna, Joachim Murat' abikaasa • Girolamo (1784–1860), Vestfaali kuningas, Montforti vürst Karjäär • Õppis sõjakoolis suurtükiväelaseks • 1793 Bonaparte nimetat vabariiklaste suurtükiväe ülemaks Touloni piiramisel
Sinna kolides oli ta rikka välimusega meesterahvas. Isa Goriot pühendas kogu oma elu kahele tütrele, Anastasie de Restand ja Delphine de Nucinger. Kuid tütred ei hoolinud oma isast, nad soovisid vaid tema varandust, mis eksisteeris seni kaua kui seda oli. Isa Goriot sureb ahastusest oma tütarde pärast. Paruniproua Delphine de Nucinger- isa Gorioti noorem tütar, kes kadestas vanema õe rikkust. Ta oli Eugene de Rastignaci südamedaam. Krahvinna Anastasie de Restaud- isa Gorioti vanem tütar, kes tahtis alati välja näha kõige parem ja edevam. Ta hoolis vaid rikkusest ja käis väljas tihti raha peale mängimas. Vikontess de Bauseant- Eugene tädi, kes aitas tal pürgida kõrgklassi. Proua de Marcillac- Eugéne tädi Laure ja Agathe- Eugene õed Henri ja Gabriel- Eugene vennad Eugene de Rastignac- lõunamaalase välimusega noormees, kellel oli valge näonahk, mustad lokkis juuksed ja sinised silmad
kursus EMÜ Ajaloost: Tartu Ülikooli botaanikaaed asutati 1803 a., linna serva praeguse Tiigi tänava pargi kohale. Botaanikaaia rajajaks ja esimeseks aia juhatajaks oli prof. G.A. Germann, kes 1806. a. tõi aia üle praegusele kohale, kunagise linnamüüri nurga ümber rajatud bastioni vallile ja ümbrusse. Maatüki oli ülikool saanud kingitusena krahvinna A. Rosenkampffilt. Aia planeeris ja korrastus- ning ehitustöid juhtis ülemaednik J.A. Weinmann. Põhijoontes püsib tema loodud aia jaotus tänaseni. Aia rajaja mälestuskivi asub bastioni ringvallil vanade pärnade all. Taimed: Välitaimed: Malus domestica Borkh aed-õunapuu Laurus nobilis harilik loorberipuu Actinidia kolomikta südajas aktiniidia Rheum tibeticum tiibeti rabarber
4. Hanila kirik Läänemaa vanimaid kirikuid, mis on ehitatud Liivi ordu algatusel. Kirik ehitati 1270. aastatel, kuid läänetorn valmis alles 1859. Hanila kirikust leiti 18 trapetskujulist hauakivi, millel on paganausu sümboleid. Legend räägib, et ehitusmeistrid müürinud kunagi kiriku seina sisse hane, sellest tulnud ka Hanila nimi. 5.Emmaste Immanueli kirik Kirik asub Hiiumaal, Emmaste vallas. Kirik valmis 1867. aastal. Emmaste mõisa omanik krahvinna Maria Brevern De la Gardie eraldas uue kiriku ehitamiseks oma maadest Nõmme männiku. Emmaste Immanueli kiriku pühitsemine toimus 24. septembril 1867. Emmaste Immanueli kirikut kasutab EELK Emmaste Immanueli kogudus.
pärast. Preili Michonneau - vanatüdrukust vanaproua, kes Vautrini paljastab. Eugene de Rastignac - Auahne noor üliõpilane, kes üritab sulada sisse Pariisi koorekihti ja paneb endasse armuma ühe Goriot` tütardest. Horace Biancon - Eugene´i sõber, noor meditsiinitudeng Cristophe - pansionaadi toapoiss Sylvie - pansionaadi toatüdruk Härra Poiret - pansionaadis lõunastamas käinud vanamees, kes üritas võita preili Michonneau südant ning õhutas teda Vautrinit üles andma Krahvinna Anastasie de Restaud - isa Goriot´ tütar Paruniproua Delphine de Nucingen - isa Goriot´ tütar, Eugene´i armastatu Vikontess de Bauséant - Eugene´i sugulane, kes avas talle tee Pariisi seltskondadesse. Sisu: Kirjeldatakse proua Vauqueri pansionaati, tema külastajaid ja kostilisi. Vauqueri lesel on plaan Goriot´ga abielluda, kuna arvab, et viimane on rahakas mees, kuid loobub sellest plaanist, avastades, et mees polegi nii jõukas.
sajandil kirjutasid operette heliloojad Ferenc Lehar (1870-1948) ja Imre Kalman (1882-1953). Viini valsi kõrval kõlas nende operettides ka ungari ja mustlasmuusika sugemetega rahvatants. Lehari "Lõbus lesk"sai väga kuulsaks operetiks. Uuemale operetile on iseloomulik päevakajalise satiiri puudumine. Opereti zanr muutus meelelahutuslikuks. TUNTUD OPERETTE. Jacques Offenbach, "Ilus Helena" Johann Strauss noorem, "Nahkhiir", "Mustlasparun", "Viini veri" Imre Kalman, "Silva", "Bajadeer", "Krahvinna Mariza" Franz Lehar, "Lõbus lesk", "Krahv Luxemburg" Siegmund Romberg, "Kõrbelaul" Carl Zeller, "Linnukaupleja" Florimond Herve, "Mamzelle Nitouche" KASUTATUD KIRJANDUS. *Muusikaõpik VII-VIII *Google otsing *EE köide 7 EVELIN VIKS OOOPS1
Pärast Beethoveni surma 1827. aasta märtsis, leiti tema töölaualt kaks dokumenti: testament ja armastuskiri. Tundelises armastuskiri oli adresseeritud tema armastatule, kelle nime ei kajastanud kirjas. Anton Felix Schindler., kes oli Beethoveni sekretär ja asjaajaja asus otsima, kes oli Beethovenile kirja kirjutamise ajal lähimad isikud. Ta jõudis lahenduseni, kuigi see ei olnud kerge ülesanne: üks neist on oma nägu peitev salapärane hotellituttav, teine itaalia krahvinna, kellele helilooja pühendas «Kuupaistesonaadi», ja kolmas ungarlannast üksikema. Põhiteemaks ongi Beethoveni südamedaami (keda ta kutsus oma igaveseks armastuseks) leidmine, kellele ta oma kirjas kõik pärandas. Vahepeal näidatakse ka tema traagilist lapsepõlve ja muid elusündmusi Napoleoni sõdade ajal. Läbivaks filmi tegelaseks oli tema vennapoeg Karl, kelle üle peeti kohut peale Beethoveni venna surma. Karl osutus lõpuks Beethoveni enda pojaks ja vennanaine tema armastatuks.
Sündis 22. oktoobril 1811. a. Ungaris, Soproni linna lähedal Muusikaanded avaldusid juba 5-aastaselt 9-aastaselt esines esmakordselt publiku ees Esimeseks õpetajaks oli tema isa 1822 õpingud Viinis, Czerny ja Salieri käe all 1823 läks perekond elama Pariisi, kus Liszt üritas sisse saada Pariisi konservatooriumi 1824. a esimene avalik kontsert Pariisis 1830-1840 reisis Liszt Euroopas, andes kontserte Peterburis, Moskvas ja ka mujal 1835. a sai alguse kooselu krahvinna Marie d´Agoult´ga, kolisid Sveitsi, alustas tööd Genfi konservatooriumis 1842. a esines Liszt Tartu Ülikooli aulas 1847.a. tutvus Liszt Kiievis vürstinna Caroline von Sayn-Wittgensteiniga 1848 1861 elas helolooja Saksamaal, peamiselt Weimaris Weimar Tänu Liszt´ile Saksa uus muusika keskus Wagneri ooperi esiettekanne Berlioz´i muusika nädal Liszt tegeles ka pedagoogina : õpilasteks Bülow, Tausig 1859.a. Ülemaailme Saksa Muusikaühing 1861. a
Victorine Taillefer- noor neiu, kelle isa ja poeg olid hüljanud Preili Michonneau - vanatüdrukust vanaproua, kes Vautrini paljastab Sylvie- pansioni köögitüdruk Christophe- pansioni tööpoiss Horace Biancon - Eugene´i sõber, noor meditsiinitudeng Härra Poiret - pansionaadis lõunastamas käinud vanamees, kes üritas võita preili Michonneau südant ning õhutas teda Vautrinit üles andma Vikontess de Bauséant- Eugene'i sugulane, kes avas talle tee Pariisi seltskondadesse Krahvinna Anastasie de Restaud- isa Goriot tütar Paruniproua Delphine de Nucingen- isa Goriot tütar, Eugene de Rastignac'i armuke Maxime de Trailles- Anastasie armuke Isa Goriot on endine nuudlikaupmees, kes elas proua Vauquer'i pansionis. Isa Goriot rikastus siis, kui Pariisis olid rasked ajad- toitu, toiduaineid ei jätkunud, vilja oli vähe ja selle tõttu hinnad tõusid. Hinnad tõusid kümneid kordi. Ta võis vilja saada ükskõik kui palju ja ta müüs seda kalli hinna eest. Sealt
kuid vajab ka abilisi.. Abilised pole siiski nii põhjaliku ja tähelepanelikud kui Poirot ise. Ta otsib sündmuskohalt seoseid Poirot mõistab juhtunu olemust alati varem ,kui kõik on lõpetatud. - Vagunisaatja Pierre Michel- Amstrongide lastetoatüdruku isa - Edward Masterman- Amstrongi käskjalg - Mrs. Hubbard- Mrs. Amstooni ema Linda Arden - Greta Ohlsson- Amstrongide lapsehoidja - Kolonel Arbuthnot- Amstrongi sõber - Hildegard Schmidt-Amstrongide kokk - Krahvinna Andrenyl- Linda Ardeni noorem tütar - Krahv Andrenyl- Linda Ardeni noorema tütre mees - Ratchett- lapseröövel ,kes rongis tapeti - Cyrus Hardman- Amstrongide lastetoatüdruku armastatu - Antonio Foscarelli-Amstrongide autojuht - Hector Macqueen- Ratchetti erasekretär,Linda Ardeni tütre austaja - Vürstinna Dragomirova- Linda Ardeni sõbranna, Sonja ristiema
· Luule on kuulekas muusika tütar. 7)Kirjeldage enda ooperit `'Figaro pulm'' · See on kahevaatuseline ooperi libreto.Ma kirjutasin selle ühe kuulsa prantsuse kirnaiku Beaumarchais' komöödia järgi.Figaro pulm on sädelev,lõbus ja vaimukas lugu Sevilla endise habemeajaja ,krahv Almaviva praeguse kammerteenri Figaro ja toatüdruk Susanne'I võitlusest õiguse eest teineteist narmastada ja abielluda.Selles on rohkesti lüürikat,mille väljendusrikkaim number on krahvinna aaria. 8)Kirjeldage ooperit `'Don Juan''? · See on mu kõige novaatorlikum ooper.See on lõbus ja dramaatiline ooper,milles segunevad tõsise ja koomilise ooperi jooned.
Ta sai kuningannaks 6. veebruaril 1952 pärast oma isa, kuningas George VI surma, viibides ise sel ajal koos abikaasaga Kenyas. Ametlik kroonimine toimus Westminster Abbey's 2. juunil 1953. Kuueteistkümnes riigis, mille riigipea ta on, elab kokku umbes 128 miljonit inimest. · Ta on anglikaani kiriku pea. Sünd Elizabeth Alexandra Mary Windsori isa George VI oli kuningas George V ja kuninganna Mary teine poeg. Tema ema oli Yorki krahvinna (neiupõlvenimega Elizabeth Bowes-Lyon). Elizabeth sai nime oma ema järgi, teised nimed aga isapoolse vanavanaema kuninganna Alexandra ja vanaema, kuninganna Mary järgi. Lapsena kutsuti pereringis teda Lilibetiks. Valitseva Briti monarhi lapselapsena oli ta Briti printsess koos tiitliga Tema Kuninglik Kõrgus. Sünnihetkel oli ta troonipärilusjärjestuses kolmas ning ei ennustatud, et ta saab kuningannaks. Arvati, et tema onu, Walesi prints, abiellub, saab lapsed ja ning saab kuningaks.
Ta ehtis end kleitide, kalliskivid ja metsikult kõrgete soengutega luues üha uusi moetrende. Tohutud varandused kulusid Marie Antoinetti lõbustustele.Tema ainus nõuanne oma kitsale ringile oli:,, Meelelahutused, meelelahutused, meelelahutused." Ta ei teadustanud endale, mida peab tegelikult sellisel positsioonil olles tegema. Kahtlastes rinkkondades liikumine, võlad ning hasartmängud viisid ta lõpuks ka ühe kõige alatuma pettuse keerisesse kaelakeeafäär. Pettur krahvinna La Motte ajas kardinalil pea kärpseid täis ning osavalt sai enda valdusse palju raha ning hinnalise kaelakee, mille meelitas välija kasutades kuninganna dublandina prostituuti. Pimedas pargis ei saanud kardinal isegi aru, et tegu ei olnud õige kuningannaga ning otsekui pimedusega löödult uskus veel kindlamalt, et kogu tema raha ning kõik kirjad olid vahetatu just nimelt Marie Antoinette'iga. Sellest sai ajaloo üks kõige nahaalsemaid pettusi, mille tingis kahtelmata kuninganna ise
Viimati oli ooper ,,Estonia" laval 40 aastat tagasi, mil peaosas särasid unustamatud Georg Ots ja Tiit Kuusik. Osades: Rigoletto, õuenarr Jassi Zahharov Gilda, tema tütar Angelika Mikk Mantua hertsog Urmas Põldma Sparafucile, palgamõrtsukas Leonid Savitski Maddalena, tema õde Helen Lokuta Giovanna, Gilda teenija Nadia Kurem Krahv Monterone Märt Jakobson Marullo, aadlik Aare Saal Borsa, aadlik Andres Köster Krahv Ceprano Mart Laur Krahvinna Ceprano Valentina Taluma Vahtkonnaülem Vladislav Horuzenko Paaz Kristina Vähi I vaatus Esimene pilt. 16. sajand, Mantua. Ball Mantua hertsogi juures. Hertsog, keda tuntakse armuseikleja ja kergemeelse elunautijana, jutustab võluvast tundmatust neiust, keda ta on kohanud kirikus ning kelle südame ta on otsustanud vallutada. Ballil on ka hertsogi lahutamatu kaaslane, tema küürakas õuenarr Rigoletto. Rigolettot ei armastata
Krahv kutsub kõiki sõbralikult lõunale. Ema on juba külaliste vastuvõtmisest väsinud. Siiski võtab ta vastu viimase külalise, kellega räägitakse viimase aja kuuldustest: krahv Bzuhhovi raske haigus ja tema vallaspoja Pierre laamendamine Peterburis, kust viimane selle eest välja saadeti. Toas tekib piinlik vaikus ja äkki tormavad tuppa mänguhoos maja lapsed ja noorukid. See murrab piinliku vaikuse ja külalised kiidavad lapsi. Peale külaliste lahkumist räägib krahvinna oma lapsepõlvesõbra Anna Mihhailovnaga. Anna Mihhailovna kurdab oma rasket elu. Ta räägib, et vürst Vassili lubas aidata tema poega Borissi kaardiväkke viia. Samas pole tal raha, et pojale mundrit osta. Ta loodab saada toetust surevalt krahv Bezuhhovilt, kes on Borissi ristiisa. Peale jutuajamist läheb ta oma pojaga krahv Bezuhhovit vaatama. Krahvi majas võtab nad vastu vürst Vassiili, kes pole rõõmus neid nähes.
annaabi.ee 
