Difuusne aine galaktikas
jäänuk paisub suure kiirusega. Teiseks, kiirgus tekib teistmoodi kui planetaarudus. See on
sünkrotronkiirgus: kui plahvatuspilv paiskub tähtedevahelisse gaasi, saavad elektronid suuri
kiirusi ning hakkavad kiirgama valgus- ja raadiolaineid.
Mõned supernoovajäänukid on kiulise ehitusega. Sel juhul on plahvatanud tähest jäänud järele
pulsar, mis ergastab teda ümbritsevat gaasi nii osakeste kui kiirguse impulssidega. Kiulistest
supernoovajäänukitest on üldtuntud Krabiudu, mis on üle 900 aasta tagasi Sõnni tähtkujus
plahvatanud tähe jäänuk.
Molekulipilved
Raadioteleskoopidega on vaadeldavad ka sellised pilved, mis muul viisil pole avastatavad.
Sellised on näiteks suured molekulipilved.
Molekulipilved koosnevad peamiselt vesinikust: kahest vesiniku aatomist
moodustunud molekulidest. Küllaltki palju leidub ka suuremaid molekule. Tavalised on
näiteks vee, süsinikoksiidi ehk vingugaasi ja etanooli molekulid
annaabi.ee 
