"kraavitusele" - 1 õppematerjal

Eesti jõed

 polühumoossed-eutroofsed,  oligohumoossed-hüpertroofsed,  polühumoossed-hüpertroofsed.  Veerikkad jõed  Veerikkaid jõgesid on Eestis vähe. Ainult 13 jõel on aasta keskmine veehulk üle 10 m3/s. Veerohkuselt on esikohal Narva jõgi. Eesti jõgede äravoolust voolab 23% Soome lahte, 43,6% Liivi lahte, 33% Peipsi järve ja Narva jõkke ning 0,3% Venemaale ja Lätisse.  VOOLUVEEKOGUD  Vooluveekogude pikkus on tänu kraavitusele praeguseks suurenenud täiendavalt 70- 75 tuhande kilomeetri võrra, millele lisaks on süvendatud üle 20 tuhande kilomeetri ka looduslikke vooluveekogusid. Kui aluseks võtta varasem vooluvete üldpikkus (31 000 km) siis on säilinud looduslikke ja osaliselt muudetud voolusängiga veekogusid vaid 32%.  Pandivere  Kõigehõredam on vetevõrk Pandivere kõrgustikul. Pandivere kõrgustikul puudub vooluvesi 1375 km2 suurusel maa-alal.