Anu Männi raamatust "Keskaegsed pidustused Liivimaa linnades"
sajandist. Selliste ühenduste
peaeesmärgiks oli pakkuda oma liikmetele turvalisust, kaitsta ühiseid ametialaseid huvisid,
korraldada seltsielu ning pakkuda vennale raskel hetkel abi. Gildi või vennaskonna kaudu said
inimesed osa linnakogukonda kuulumise hüvedest. Naiste jaoks tulid kõne alla usuühendused.
Tähtsaimal kohal gildide seas oli linnakodanikest kaupmehi ühendav Suurgild, mis koosnes
enamasti kaugkaubandusega tegelevatest suurkaupmeestest ja keskkaupmeestest.
Kraamipoodnikke ja käsitöölisi sinna ei võetud. Teine kaupmeeste ühing-Mustpeade
Vennaskond- ühendas vallalisi kaupmehi ja kaupmeheselle. Lisaks võeti sinna ka laevnikke ja
võõramaiseid kaupmehi. Esimesed teated mustpeade kohta pärinevad 15.saj.algusest, seega
pool saj. hiljem Suurgildidest. Huvitav oli ka teada saada, kust pärineb nimetus mustpead.
(siinkohal ei hakka seda kirjeldama, vaid soovitan raamatut lugeda).
annaabi.ee 
