Keemia eksami vastused
Sideme moodustumisse panustavad
elektrostaatilised vastastikmõjud (hape/alus), polarisatsiooniefektid (pehme/jäik), van der
Waalsi jõud (dispersioon/tõukumine: molekulidevahelised elektronkorrelatsioonid) ja
kovalentsus (laenguülekanne).
Kõige levinum ja võib-olla ka lihtsaim vesiniksideme näide on vee molekulide vaheline side.
Vesiniksidemete funktsionaalsed omadused on eluprotsesside jaoks äärmiselt olulised. Kuna
need sidemed on suhteliselt nõrgad (võrreldes iooniliste ja kovalentsetega), mahuvad nende
tekke ja lõhkumise energiad elava organismi normaalse temperatuurikõikumise piiride
vahele. See võimaldab reaktsioonide kiiret toimumist. Vesiniksidemed panustavad paljude
biomolekulide (nt proteiinid, nukleiinhapped) kolmemõõtmeliste struktuuride
moodustumisse. Näiteks DNA kaksikheeliks tekib suures osas tänu vesiniksidemetele
komplementaarsete nukleotiidide vahel. Samas on nendel sidemetel peamine roll DNA
replikatsioonis, transkriptsioonis ja translatsioonis
annaabi.ee 
