Kangakudumine
areng. Sellega rööbiti võeti arvatavasti saksa kangrute eeskujul tarvitusele ka 19. sajandil
üldised sammaskonstruktsiooniga kangaspuud koos nende sagedase nimetusega
(kangas)teljed.
19. sajandi teisel poolel hakati põhitehnikaid täiendama mitmesuguste
kirikangaseadlustega, mille tulemusena saadi juba drell-, raanu- ja vagupindseid ning
pitstehnikas kangaid. Eriti osavad kangakudujad olid setu naised, kes lihtsatel maatelgedel
on osanud valmistada 2--8-niielisi nn kotsanitse kangaid. Rahvakunsti esindusesemete
kudumisel on Eesti eri piirkondades osatud erinevalt mitmevärviliste lõngadega mustrite
korjamis-, naast-, roosimis- ja pindpõimetehnikas liitkirjadega luua teisendirohkeid
kaunistustekstiile.
2
Algkangad
Kangad, millest tuletatakse erineval viisil kõik ülejäänud kangad. Algkangad on labane, toimne ja
atlass.