ee/ ● vajadusel saab pöörduda üleriigilistes kotkaid puudutavates küsimustes kotkaekspert Urmas Sellise poole ● Veebikaamerad ● Rändekaart http://birdmap.5dvision.ee/ Rändekaart Merikotka kaamera(Läti) Sihtrühm: ● inimesed, keda ühendab soov teha midagi kotkaste heaks ● kotkahuvilised Film “Eesti Kotkad”(Gaviafilm 2005) LIFE programm Must-toonekure ja konnakotkaste kaitse korraldamine Eestis (2004-2009) RMK ja MTÜ Kotkaklubi koostööleping, mille eesmärgiks on kaitsealuste linnuliikide tõhusam kaitse (2010) Tänan kuulamast !
KOTKAKLUBI Loomine Ametlikult loodi 1999.aastal Tegeldi juba 20.saj esimesel poolel Miks? Soov teha midagi kotkaste heaks Eesmärk: et kotkad ja must-toonekured jääksid Eesti maastikku ilmestama ka tulevikus Kellele? Soovija peab olema varem näidanud oma soovi ja oskust kotkaste või teiste kullilistega tegelemisel Liikmeks saab kõigi seniste liikmete nõusolekul Hetekl liikmeid 29 Igas maakonnas 1 koordinaator Tegevused Seire Rõngastamine Jälgimine saatjate abil Rõngastatud kaljukotka poeg Stipendiumid Stipendiumi makstakse nendele isikutele, kelle info põhjal võetakse riikliku kaitse alla kotka ja must- toonekure pesapaik Nt. Merikotka pesa või otseselt pesa leidmisele viiva info eest 65 eurot Nt. Must-toonekure pesa või otseselt pesa leidmisele viiva info eest 300 eurot LIFE-projekt Pesitsuspaikade vähesus, kuna loodusliku vana metsa osakaal väheneb Häirimine pesits...
väljaselgitamiseks. Samuti on võimalik seda seadet eelnevalt programmeerida, et signaalid saadetaks kindlatel aegadel. Selline võimalus vähendab oluliselt energiakulu. Satelliidid võivad töötada nii akutoitel kui ka päikesepatareidel. Varjulise eluviisiga lindude puhul kasutatakse peamiselt akutoidet. GPS-saatjad on satelliitsaatjate edasiarendus, kus laekuvad asukohapunktid on oluliselt täpsemad. Lisaks salvestab seade ka punkti võtmise ajal momendi kiiruse ja liikumise suuna. (Kotkaklubi s.a.) 7) Miks võib hanelistel olla suurem kurn kui teistel pika elueaga linnuliikidel? Millest sõltub haneliste kurna suurus konkreetsel aastal? Hanelistel võib olla suurem kurn kui teistel pika eluaega linnuliikidel, kuna nende pojad saavad ise toitumisega hakkama ning on ka iseseisvamad. Haneliste kurna suurus konkreetsel aastal sõltub ilmastikutingimustest, linnu konditsioonist kui ka vanusest. (Hõrak s.a.)
LIFE asutati 1992. aastal Euroopa Liidu liikmesriikide keskkonnaprojektide rahaliseks toetamiseks. Programmi elluviimist korraldab Keskkonnakaitse peadirektoraat. LIFE-Nature rahastab: looduskaitseprojekte linnu- ja loodusdirektiivide ja Natura 2000 võrgustiku ellu rakendamiseks ning looduslike elupaikade ja liikide säilitamisele ja taastamisel. Projekti edukaks elluviimiseks teeb Eesti Ornitoloogiaühing tihedat koostööd järgmiste partneritega: Keskkonnaministeerium , Kotkaklubi, Keskkonnaamet , Erametsaliit (8). LIFE projekti tegevuse võib jagada viide, osaliselt kattuvasse gruppi: · elupaikade kaitse ja hooldus; · seire ja uurimine; · järelevalve ja püsielupaikade arvestus; · teavitustegevus; · rahvusvaheline koostöö; · tegevuskava uuendamine (5). Selleks pööratakse peatähelepanu elupaikade säilimisele ja loodushoidlikule majandamisele ning üldsuse teavitamine kotkaste ja must-toonekure kaitse vajadusest
Vastavalt kaitsekorrale on püsielupaikades keelatud uuendusraied, sh kuusikute uuendusraied. Liigi pesitsusaladel on vähe metsi , mille dominant liigiks on kuusk, ja nende majandamisel tuleks kasutada valikraie põhimõtet. Valikraiel tuleks säilitada vanad haavad, kased ja laia võraga lehtpuuliigid (Keskkonnaministeerium. s.a.). 4.4 Suur-konnakotkaste rõngastamine Aastast 2005 on Eesti Ornitoloogiaühing ja Kotkaklubi on pannud seitsmele täiskasvand linnule ja ühele noorlinnule satelliit- ja GPS-saatja. Saatjatega varustamise eesmärgiks on ohualdis lindude kaitse parandamine. Hinnalised seljakotid on saanud must-toonekured (3 lindu), suur-konnakotkad (3) ja kalakotkad (2) (Väli. 2005). Ann on üks rõngastatud suur-konnakotkastest. Ann on juba varem rõngastatud, kui sattus rõngastajate kullipüünisesse. See juhtus septembris aastal 2001, siis oli Ann üle 5 aasta vana
Kotkas on tegelnud kotkaste ja musttoonekure kaitse ja loendusega Eestis. Esimeseks esimeheks oli Einar Tammur (1989-2004). Pärast tema surma sai ühingu esimeheks Robert Oetjen. Kotkas on Alam-Pedja looduskaitseala hooldajaks. Ühingule kuulub Palupõhja looduskool (kaasomandis Eestimaa Looduse Fondiga). Sellesse ühingusse uute liikmete lisanduses ja Eesti riigi arenedes kujunes ühingust kümne aasta jooksul kotkameeste klubi, mis sai ametliku nime Kotkaklubi(1999), kuhu kuulub 29 liiget. Kotkameeste ühing töötas 15 aastat Alam-Pedja looduskaitseala heaks. Alam-Pedja looduskaitseala loomisest 1994. aastal kuni 2006. aastani oli Kotkas ainulaadne kui ainus mittetulunduslik valitsusväline organisatsioon, kes otseselt korraldas suure riikliku looduskaitseala looduskaitsetööd. See aeg sai läbi, kui loodi riiklik looduskaitsekeskus ja kõik kaitsealad koondati kesksesse süsteemi. Pärast seda on LKÜ Kotkas põhivaldkonnaks jäänud
looduskaitseala ja linnuala kaitseväärtuseks. Vastavalt kalakotka tegevuskavale kasutab kalakotkas pesa, millelt on hea ülevaade ümbritsevast maastikust, st ta näeb kaugelt ära, kas pesa piirkonda sisenev loom on ohtlik või mitte. Inimene kuulub kalakotka jaoks ohtlike hulka ja tema sisenemisel üle tolerantsuspiiri lendab kalakotkas pesalt minema ning hakkab valjult häälitsedes pesaümbruse kohal lendama – seejuures võivad munad või väikesed pojad pesas maha jahtuda (Kotkaklubi, 2011). Musträhn (DRYOCOPUS MARTIUS) on Eestis üldlevinud ja suhteliselt sage haudelind, kes pesitseb eelkõige suurtes okasmetsades ja männisegametsades, eriti kõrgetüvelistes hõredates männikutes ja raiesmike läheduses. Pesakoopa raiub enamasti haava- või männitüvesse, vähem teistesse puudesse (Renno, 1993). Teder (TETRAO TETRIX) on teder regulaarne haudelind ja talvituja. Pesa paikneb maapinnal taimestiku varjus
paigaldada, et lõhkumise korral oleks süüdlane leitav. 4. Teada olevad kohad, kus madukotkas oma pesa teha võib tuleb võtta kaitse alla ning keelata neis paikades metsaraie. KASUTATUD KIRJANDUS 1. http://www.looduspilt.ee/loodusope/?page=liigitutvustused_liik&id=362 / 2009, 11, 17 (Loodusõppe koduleht). 2. http://www.kotkas.ee/Madukotkas.htm / 2009, 11, 17 ( Eesti kotkad koduleht). 3. http://www.envir.ee/rapinapolder/Kotkad/Kotkad2.html / 2009, 11, 17 (Kotkaklubi 2005 koduleht) 4. http://images.google.ee/imgres? imgurl=http://farm3.static.flickr.com/2364/1552494312_ab34bf30fb.jpg&imgrefurl=http:/ /www.flickr.com/groups/avesdelmundo/discuss/72157606773495869/&usg=__ih0oUNe8 FMdK- lGy4HkU3xLPJu0=&h=500&w=375&sz=181&hl=et&start=52&um=1&tbnid=gQROk6F P93eYrM:&tbnh=130&tbnw=98&prev=/images%3Fq%3DCircaetus%26ndsp %3D20%26hl%3Det%26client%3Dfirefox-a%26rls%3Dorg.mozilla:en-US:official%26sa %3DN%26start%3D40%26um%3D1 / 2009, 11, 17
KALJUKOTKAS – EESTI RABADE MAJESTEET Kotkastest üldiselt Kotkad on röövlinnud, kellest Eestis elab 6 liiki: merikotkas (Haliaeetus albicilla) kaljukotkas (Aquila chrysaëtos) kalakotkas (Pandion haliaetus) suur-konnakotkas (Aquila clanga) väike-konnakotkas (Aquila pomarina) madukotkas (Circaetus gallicus). Eestis nimetatakse kotkaks paljusid liike, kes tegelikult ei ole lähisugulased. Sama perekonna alla kuuluvad siin vaid kaljukotkas ja konnakotkad. Kotka nimetus tuleb ilmselt vanemast soome keelest, kus „kotkas” tähendab kõverdunud naela otsa ja viitab nokakujule. Kaljukotkas Kodupaik. Kaljukotka nägemine looduses on õnnelik juhus – ta on tuntud rahuarmastaja ja hoiab inimasulatest eemale. Eestis elavad kaljukotkad esindavad unikaalset asurkonda, pesitsedes siin kaljude ja mägede asemel üksikutel soosaartel ja rabaservadel kasvavatel toekamatel puudel. Kaljukotka lemmikpuu on kahtlemata mänd, k...
01.03.2016). – Riigi Teataja [WWW] https://www.riigiteataja.ee/akt/MS (31.05.2016). Suur-konnakotka kaitsetegevuskava. (2005). Keskkonnaministeerium (s.a.). Kättesaadav: http://www.envir.ee/sites/default/files/suur_konnakotka_tk.pdf (31.05.2016). Väli, Ü. & Lõhmus, A. (2000): Suur- konnakotkas ja tema kaitse Eestis. – Hirundo Supplementum 3. 50 lk Väli, Ü. (2005): Suur-konnakotka kaitse tegevuskava aastateks 2006-2010. Tartu: Kotkaklubi. Kättesaadav: http://www.kotkas.ee/failid/KKK_AC.pdf (31.05.2016).
teised suured ja vanad puud, kuhu on hea oma pesasid ehitada. Soovitav asupaik sügaval soosaarel, puul peavad olema tugevad oksad, sest talvel võib peas kaaluda üle tonni. Tähtis on ka toitumiskoha lähedalolu. Kotkaste haudeperioodil on sagedased liikumiskeelud kohtades, kus on pesasid nähtud. Sageli peavad inimesed ehitama neile asenduspesi, sest puud on liiga nõrgad ja pesad on hävinenud. Pesapaigad peavad olema salajased, neist võivad teada ainult keskkonnateenistus, Kotkaklubi, maa omanik ja maa valdaja. Must-toonekurg peapaigaks sobivad vanad puud, ei armasta kuuski ega sangleppa. Kasutab teiste lindude vanu pesasid, Pesa asub loodusmetsas, väldib lagendike. Pesapaiga asukohad salastatud nagu kotkastelgi. Need kolm lindu on nn katusliigid, kaitstes neid ja nende elupaiku, kaitstakse ka teisi loodusväärtusi nendes kaitsealustes piirkondades. 93. Millised häiringud on ohtlikud pesitsusajal? Kuidas .muutub häiringu taluvus pesitsusperioodi jooksul?
teised suured ja vanad puud, kuhu on hea oma pesasid ehitada. Soovitav asupaik sügaval soosaarel, puul peavad olema tugevad oksad, sest talvel võib peas kaaluda üle tonni. Tähtis on ka toitumiskoha lähedalolu. Kotkaste haudeperioodil on sagedased liikumiskeelud kohtades, kus on pesasid nähtud. Sageli peavad inimesed ehitama neile asenduspesi, sest puud on liiga nõrgad ja pesad on hävinenud. Pesapaigad peavad olema salajased, neist võivad teada ainult keskkonnateenistus, Kotkaklubi, maa omanik ja maa valdaja. Must-toonekurg peapaigaks sobivad vanad puud, ei armasta kuuski ega sangleppa. Kasutab teiste lindude vanu pesasid, Pesa asub loodusmetsas, väldib lagendike. Pesapaiga asukohad salastatud nagu kotkastelgi. Need kolm lindu on nn katusliigid, kaitstes neid ja nende elupaiku, kaitstakse ka teisi loodusväärtusi nendes kaitsealustes piirkondades. 92. Millised häiringud on ohtlikud pesitsusajal? Kuidas .muutub häiringu taluvus pesitsusperioodi jooksul?
pesasid ehitada. Soovitav asupaik sügaval soosaarel, puul peavad olema tugevad oksad, sest talvel võib peas kaaluda üle tonni. Tähtis on ka toitumiskoha lähedalolu. Kotkaste haudeperioodil on sagedased liikumiskeelud kohtades, kus on pesasid nähtud. Sageli peavad inimesed ehitama neile asenduspesi, sest puud on liiga nõrgad ja pesad on hävinenud. Pesapaigad peavad olema salajased, neist võivad teada ainult keskkonnateenistus, Kotkaklubi, maa omanik ja maa valdaja. Must-toonekurg peapaigaks sobivad vanad puud, ei armasta kuuski ega sangleppa. Kasutab teiste lindude vanu pesasid, Pesa asub loodusmetsas, väldib lagendike. Pesapaiga asukohad salastatud nagu kotkastelgi. Need kolm lindu on nn katusliigid, kaitstes neid ja nende elupaiku, kaitstakse ka teisi loodusväärtusi nendes kaitsealustes piirkondades. 93. Millised häiringud on ohtlikud pesitsusajal? Kuidas .muutub häiringu taluvus pesitsusperioodi jooksul?
looduse ja kultuuripärandi kaitse organisatsioon arenesid välja looduskaitseühing Kotkas ja nõuetele). Loodi loodushoiutoetuste süsteem ja keskkonnaametiks. Kaitsealade külastust hakkas (tegevjuht J. Eilart, juhatuse esimees Edgar Kotkaklubi. hakati toetama pärandkoosluste hooldust. korraldama riigimetsa majandamise keskus Tõnurist), millest saab suurim ühiskondlik (RMK). Soomaa rahvuspark sai üle-euroopalise looduskaitseorganisatsioon Eestis
annaabi.ee 
