raadiolaineid, röntgen- ja gammakiirgust: SETI poolt kasutatav raaditeleskoop Very Large Array (VLA). See raadioteleskoop koosneb 27 suurest, 25-meetrise läbimõõduga antennist, mis paigutatakse vastavalt vastuvõetava kiirguse lainepikkusele kindlatesse punktidesse 27-kilomeetrise läbimõõduga maa-alal. Lõpliku pildi teeb arvuti. Suur osa kiirgusest neeldub Maa atmofsääris ja selle vältimiseks kasutatakse kosmoseteleskoope. Suurim on 1990. aastal orbiidile paigaldaud Hubble, millel on 2,4 meetrine reflektroteleskoop. Kasutatud materjalid: http://opik.obs.ee/osa1/ptk06/box03.html http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/4kla
Juba mitukümmend aastat tagasi, kui alustati 8-10 meetriste teleskoopide ehitamisega, hakkasid astronoomid unistama eriti suurtest, kuni 100meetrise peegliga optilistest teleskoopidest. Mõni neist jäi ainult idee tasemele, mõne kohta hakati isegi konseptsiooni paberile panema, kuid reaalse tulemuseni siiski ei jõutud. Selleks oli mitmeid põhjuseid. Ühelt poolt puudusid kogemused nii suurte teleskoopide ehitamiseks, teisalt oli hakatud ehitama kosmoseteleskoope ning tundus, et maa peale polegi mõtet eriti suuremaid teleskoope paigutada. Põhiargumendiks oli maad ümbritseva atmosfääri segav mõju. Kui pilvisuse segavast faktorist saadi veel kuidagimoodi mööda, sest observatooriume hakati rajama sinna kus aastaringselt on enam vähem selge taevas. Atmosfääri fluktuatsioonidest põhjustatud kujutise laialimäärdumist ei osata enam vältida. Ka kõige paremas kohas ei paistnud tähe kujutis oluliselt parem kui umbes 0,5 kaaresekundit