4.oktoobril 1957 oli suurpäev inimkonna ajaloos- orbiidile jõudis esimene tehiskaaslane Sputnik.NSVL-dus algas loomade lennutamine kosmosesse 1951.Esimesena startisid 22 juulil 1951koerad Dezik ja Tsõgan.Nad tõusid enam kui 100 km kõrgusele ning jõutsid elu ja tervise juures maa peale tagasi. Säärast lendu nim. suborbitaalseks- jõutakse kõrgel kuid maa orbiidile ei jõuta.Kokku tehti koertega NSVl 29 suborbiaalset lendu, mille käigus mitu koera elu kaotas. 3 novembril 1957 a startis kosmosesüstik Sputnik 2 pardal koer Laika. Sputnik 2 jõudis ka orbiidile.Laika elas kosmoses umbes viis tundi, enne kui ta suri stressi ja kuumuse tõttu. Ameeriklased kasutasid kosmose lendudeks inimesele bioloogiliselt lähedasemaid ahve.1948a 11 juunil saatsid ameeriklased esimese ahvi nimega Albert, kuid katse ebaõnnestus.Esimeseks ahvastronaudiks sai 13 juunil 1949 134 kilomeetril kõrgusele tõusnud Albert 2, kes hukkus maandumisel.Ei läinud ka paremini Albert 3-5
Selle üle on arutlenud ka kuulus füüsik Hawkings. Kuid lähtudes meile teadaolevatest füüsikaseadustest siis ükski asi ei saa lõpmatult paisuda. Näiteks kummipaela venimine, ühel hetkel ei ole võimalik seda enam pikemaks venitada ning see laksatab tagasi oma algsesse vormi. Suure tõenäosusega juhtub sama universumiga. Pärast oma algsesse vormi, ehk siis arvatavasti musta augu faasi tagasi jõudmist kordub jälle sama suur pauk ning kõik algab uuesti. Tänu valguse liikumisele kosmoses saame me imetillukest osa sellest universumite tsüklist vaadelda. Tõestusmaterjali on küll vähe, kuid siiski on midagi, mille põhjal oletusi teha.
nägemuse, et kõik sündmused, mis meiega toimuvad, mustrid millesse asetume, kosmiline ajakäsitlus võib olla niisugune, et paigutab meid mingisugusesse rütmilisse struktuuri. Ajaloolise aja viperdused, hädad, katastroofid. Viga loomise käigus (nt. tricksteri kaudu). Siinpoolne maailm on konkurentsitu, me ei pea selle kõrvale looma mingit kujuteldavat maailma (Paradiisi vms.). Kuid siin juhtuvad igasugused asjad, kõige hullemad õnnetused ka, kuna viga on kosmoses olemas loomisest alates. Cosmic christianity. Kogu loodus ootab kannatamatult ülestõusmist (resurrection), mitte patune maailm, vaid jumala loodut. Pärast vaimu lihast saamist on maailma esialgne hiilgus taastunud. Seetõttu kristlus ja kirik ongi nii paljude kosmiliste sümbolitega läbipõimunud. Kuigi Kristus jääb pantokraatoriks tuleb ta alla maa peale inimeste keskele. Niisugune kristlus pole ajalooline, sest
Kosmos (kreeka keeles ) on kreeka keelest pärinev sõna, mis tähendab maailma, täpsemalt korrastatud maailma. Kosmose kui harmoonilise maailma vastand on kaos, korra puudumine. Kosmoloogia on füüsika seadustel ja astronoomilistel vaatlustel põhinev teadusharu, mis uurib Universumi ehitust ja arengut. taevaKehad Keha ehk materiaalne keha on piiritletud ainehulk, mida iseloomustavad geomeetrilised mõõtmed ja mass. Taevakeha on kosmoses asuv astronoomia poolt uuritav keha, näiteks: Planeet, kääbusplaneet, päikesesüsteemi väikekeha, täht, täheparv, udukogu, galaktika Päike Päike on meie Päikesesüsteemi täht. Päikese ümber tiirlevad planeet Maa ja teised planeedid, nii Maasarnased planeedid, hiidplaneedid kui ka kääbusplaneedid. Lisaks tiirlevad Päikese ümber veel asteroidid, meteoroidid, komeedid, Neptuunitagused objektid ja tolm.
ESIMENE INIMENE KOSMOSES Rainis Jõepera Vitali Zolotoi Kristjan Kirpu Kristjana Saage Ain Int Sisukord Esimene inimene kosmoses Ettevalmistus Lend Elu peale lendu ESIMENE INIMENE KOSMOSES VENEMAA 12.aprill 1961 esimene inimene kosmoses JURI GAGARIN ETTEVALMISTUS Mark Gallai, kes neid lennukis ette valmistas, on öelnud: "Igast lennuväepolgust oleks võinud valida kakskümmend niisugust lendurit. Kahekümnest pretendendist valiti välja kuus, Koroljov kiirustas väga, sest olid andmed, et 20. aprillil 1961 saadavad oma inimese kosmosesse ameeriklased. Ja sellepärast määrati start ajavahemikule 11. ja 17. aprilli vahel 1961.
preemia Gammakiirgus Sõdib Kõige kalgimat kiirgust uurib täheteaduse valdkonnas gammaastronoomia. Gammakiirgust tuleb ka maistest allikatest, nind eelkõige meenub siinkohal tuumapommi üks hävitavaid tegureid Astronoomia kõige huvitavam gammakiirguses vaadeldud nähtus on gammasähvatus avastati samuti sõja tõttu, kuigi see oli vaid külm sõda. Avastati vaatlustest 1960. aastatel salajaste tuumakatsete leidmiseks kosmoses. Avastas USA sõjaline satelliit Vela 4 see juhtus 1967. aastal. Praeguseks on teada, et mitmed tuhanded mittekorduvad gammasähvatused taevas on pärit Universumi sügavustest, väljaspoolt Linnutee galaktikat. GammasähvatusedKosmiliste Katastroofide Tunnistajad Gammasähvatuste kaugus tehti kindlaks alles 30 aastat pärast nende avastamist. Põhjus oli gammakiirguse allika asukoha määramise ebatäpsus, mis ei võimaldanud leida sähvatusi teistel lainealadel
Kas kosmosejaamas on kuivkäimla? Eesti keele seletav sõnaraamat annab kuivkäimla tähenduseks „veevarustuseta klosett“. Kas tõesti on muidu nii kõrgtehnoloogilises asutuses nagu kosmosejaam käibel samasugune kuivkäimla, mida eestlased juba 1660. aastal peldikuks kutsusid? Esimesed katsetused Looduse kutsung tabab inimest olenemata sellest, kas ta viibib Maal või 250 kilomeetri kõrgusel kosmosejaamas. Probleemid seoses soolestiku tühjendamisega kosmoses esinesid juba esimestel kosmoselendudel. Alan Shepard, esimene ameeriklane kosmoses, oli valmis sooritama oma 15-minutilist lendu, kui teda ja NASA meeskonda tabas üllatus, milleks keegi valmistunud polnud. Seetõttu pidi esimene ameerika kosmoselendur häda leevendama otse oma hõbedasse kosmoseülikonda. Äpardus tabas ka astronaut Gordon Cooperit 1963. aastal, kui lekkinud uriinikott põhjustas tõsiseid elektroonilisi viperusi, mis terve lennu ohtu seadsid.
KOSMOSETEHNOLOOGIA ARENG Autor: Martin Luik Loomad kosmoses(1) Nõukogude Liidus: · Algas Saksamaalt sõjasaagina saadud rakettidega 1951. aastal. · Esimesena startisid 22. juulil 1951 Dezik ja Tsõgan. · Suborbitaalne lend. · 29 suborbitaalset lendu. · 3. novembril, Baikonuri kosmodroomilt, Sputnik 2 kosmoselaev, pardal koer Laika. Loomad kosmoses(2) Nõukogude Liidus: · Laika - Segavereline, umbes kolmeaastane emane koer, kelle sugupuust ja noorusest pole midagi teada. · Eelistati hulkuvaid koeri. · Laika elas kosmoses vaid viis kuni kuus tundi ning suri kuumuse ja stressi tagajärjel. Loomad kosmoses(3) Nõukogude Liidus: · 1968. aasta septembris õnnestus Zond 5 pardal olnud kilpkonnadel, putukatel ja pärast möödalendu Kuust elusana Maale tagasi jõuda. Loomad kosmoses(4) Ameerikas:
Kosmoselendude ajalugu 2020 Sissejuhatus ● Mehitatud ja mehitamata kosmoselennud ● Mehitatud kosmoselennud - Nõukogude Liidu Sojuzi programmi ja USA kosmosesüstikute programmi raames, Rahvusvahelise Kosmosejaam. ● Mehitamata kosmoselende sooritavad kosmosesondid ● Mehitamata kosmoseaparaadid võivad töötada kaugjuhtimisega või olla täiesti iseseisvad Esimene lend ● 03.11.1957 ● Nõukogude Liit ● Moskva tänavakoer kahe aastane Laika ● Teadlased ei teadnud siis, kas kosmoselend on inimestele ohutu ● Laika suri hirmust ja kuumusest paar tundi pärast õhku tõusmist Laika. Allikas:
1. Saavutused ja ohud tuumaenergeetika alal (lk 70+) Ohud- hävitab palju inimesi, ülemaailmse tuumasõja oht, saavutused- tuumapommid, tuumaelektrijaamad, jäämurjad, 2. Võidujooks kosmoses a) esimene inimene kosmoses b) esimene inimene kuul c) tehiskaaslane d) ka loomad läheksid kosmosesse 3. Sport ja külm sõda (lk 72-75) a) sport oli kinniakstud, spordi eest saadi raha 4.Massikultuur (lk 72) televiisor, raadio, ajalehed, videoapatuur, arvuti, 5.Kole arhidektuur (lk 73) ehitati, sest oli odav ja hea ehitada, kuid mugavusi polnud, peale sõda jäi elukohtadest väheks 6.Muutused moes (lk 76) Euroopas oli tunda tugevat Ameerika mõju, riietus muutus vabamaks 7.Haridussüsteem (lk 80)
6. Korea sõda Korea sõda oli relvastatud konflikt Põhja- ja Lõunakorea vahel 25.juunist 1950 relvarahuni 27.juulil 1953.Milles osalesid Korea Vabariigi poolel USA ja veel 15 riigi sõjaväelased, kes tegutsesid ÜRO lipu all. Kuigi üha rohkem USA abivägesid saabus, oli Põhja-Korea peagi saavutamas kontrolli kogu Korea poolsaare üle. Ameerika sõdurid Koreas 7. Esimene kosmoses käik Juri Aleksejevits Gagarin oli vene rahvuses Nõukogude kosmonaut, kes 1961.aastal sooritas maailma esimese kosmoselennu. Juri Gagarin oli 12.aprillil. aastal startinud Vostok 1 pardal. Lend kestis 1 tunni ja 48 minutit. Gagarin hukkus 27. märtsil 1968 treeninglennul MIG-Iga Kirzatsi lähedal. Gagarin tervitab ajakirjanike Malmös 4.märtsil 1964. 8. Esimene kuupeale sõit
ELU KOSMOSEJAAMAS REFERAAT Kosmosejaam on koht, kus kosmonaudid ja teadlased elavad ja töötavad. Kosmosejaam tiirleb orbiidil ümber Maa. Teadlased saavad siin sooritada katseid, mida on Maal raskusjõu tõttu võimatu teha. Kosmoses raskusjõudu ei ole. Nende katsetuste hulka võivad kuuluda meditsiinilised uuringud ning tähtede ja planeetide vaatlused. Kosmosejaamad saavad energiat päikesepatareidest, mis muudavad päikesevalguse elektriks. Vene kosmonaudid on alates 1971. aastast elanud seitsmes erinevas kosmosejaamas. Esimesi neist kutsuti nimega ,,Saluut", kuid ,,Mir" on viimane ja edukaim. ,,Mir" oli ühes tükis üleslennutamiseks liiga suur. Selle osad saadeti üles eraldi ja pandi kokku kosmoses
on Maal raskusjõu tõttu võimatu teha. Näiteks: katsetuste hulka võivad kuuluda meditsiinilised uuringud ning tähtede ja planeetide vaatlused Kosmosejaamad Vene kosmonaudid on alates 1971. aastast elanud seitsmes erinevas kosmosejaamas. Esimesi neist kutsuti nimega „SALUUT“, kuid „MIR“ on viimane ja edukaim. „MIR“ oli ühes tükis üleslennutamiseks liiga suur. Selle osad saadeti üles eraldi ja pandi kokku kosmoses. Alates veebruarist 1987.aastal kuni 1999. aasta keskpaigani oli „MIR“ kosmonautide poolt pidevalt asustatud. Elu kosmoses Elu orbitaaljaamas või kosmosesüstikus polegi nii ebamugav kui alguses arvata võiks. Loomulikult on seal paljud asjad teistmoodi, kuid paljud aspektid samasugused nagu Maal. Näiteks : Kosmoselaevas võid sa kanda täiesti tavalisi riideid, sest laeva sees on rõhk samasugune nagu Maal. Söömine
Esimesed kosmosekatsed- ja Kuu Kosmoselaevad Esimesena saadeti kosmosesse Sputnik 1, mis kuulus Nõukogude Liidule (4. oktoober 1957 a.) Sputnik 2, oli teine kosmoselaev Maa orbiidil, mis lennutas Maa orbiidile Laika ( novembris 1957 a.) Esimese inimesena viibis kosmoses Juri Gagarin, Nõukogude kosmonaut (12.aprill 1961). Kuud külastas esimesena USA astronaut Neil Amstrong, Apollo 11 missioonis. Ajalugu 12.aprill 1961 Juri Gagarinist saab esimene inimene kosmoses ja esimene inimene, kes on lennanud orbiidil ümber Maa. 5.mai 1961 Alan Shepardist saab esimene ameeriklane kosmoses. 20. veebr 1962 John Glennist saab esimene ameeriklane, kes on lennanud orbiidil ümber Maa. 1963. juunis Valentina Tereskova, esimene naine kosmoses, kes tegi ,,Vostok 6" pardal 48 tiiru ümber Maa. Esimene katse Nii Nõukogude Liit kui ka Ameerika Ühendriigid valmistusid 1961.aastal esimest inimest kosmosesse saatma.
Kosmonaut Ekaterina Sidorova 9.A Nimetus · Kosmonaut (astronaut) inimene, kes testib ja kontrollib kosmosetehnoloogia kosmoselendudel. · Esimest korda termin "kosmosesõidukite" ilmus pealkirja teaduslikus töös Abramovits Ari Sternfeld "Sissejuhatus kosmoseprogrammile", mis oli pühendatud küsimusi interplanetary reisida. Tänu temale oli vene keeles lisatud sõna "astronaut" ja "kosmodroom". Töökoht · Kosmonautid töötavad Rahvusvahelises Kosmosejaamis. · ISS on mehitatud orbiidi jaam, mida kasutatakse kosmoseuuringute keerulist. See on ühine rahvusvaheline
astronoomiliste objektide vaatlemisega, nt teleskoobi abil) Kuhu rajada observatooriumid ? Observatooriumid kui astrofüüsikaliste vaatluste kohad rajatakse tänapäeval väga hea astrokliimaga paikadesse ning võimalikult kaugele õhu- ning valgusreostuseallikatest. Tüüpiliselt asuvad sobivad kohad mitme kilomeetri kõrgusel merepinnast, tõusmaks kõrgemale paksematest atmosfääri kihtidest ning levinumatest pilvedest. Populaarsed valuvaigistid kosmoses ei aita Juba varasemast oli teada, et kosmosemissioonidel on probleeme ravimite säilitamisega. Ravimid on loodud selliselt, et need säilivad kõige paremini Maa oludes, mitte kosmoses. Pikematel missioonidel olevad astro- ja kosmonaudid vajavad
aastal. Orbiidile jõuab esimene tehiskaaslane, Nõukogude Liidu Sputnik. Sündis 9. märtsil 1934. Klushino, Smolenskis. Kolmas laps peres. 1957. aastal abiellus. 1955. aastal astus lennuväkke, teenis Norra piiri ääres. 1959. aastal liitus kosmonautide koolitusprogrammiga. 1960. aastal valiti 19 hulka, kellest üks pidi tegema otsustava stardi. Tema eeliseks oli kasv 1.57m. 12 aprill 1961 esimene inimene kosmoses. 27. aastane. Lend kestis 108 min. Kosmoselaeva kiirus oli 25000 km/h. Kosmoselaev Vostok 1. Üks tiir maa- lähedasel orbiidil. Juri Gagarini nime kannavad kuu tagaküljel olev kraater ja asteroid. Nõukogude Liidu kangelane Suurem osa elust veetis ta aga hävituslendurina. Suri 27. märtsil 1968 - 34. aastasena. Treeninglennul MIG- 15-ga Kirzatsi lähedal. Surma täpne põhjus on teadmata. Maetud Kremli müüri äärde
KOSMOSELENNUD Kati Eliisabet Peterson, Irene Sildnik Üldiselt Kosmoselend on reis maavälisesse kosmosesse või läbi selle Mehitatud või mehitamata kosmoselaevad Maa külgetõmbejõust eemale pääsemiseks on vaja 7,91 km/s kiirust ja orbiidilt lahkumiseks 11,2 km/s Rakett V2 1944-1945 Wernher von Braun Esimene inimese poolt loodud objekt, mis jõudis kosmosesse (189 km) Toodeti 5200 raketti Enim tuntud Londoni pommitamisega (1358) Inimesed kosmoses ● Esimene inimene kosmoses oli Juri Gagarin ○ 1961 12. aprillil ○ 1 tunnd ja 48 minutit ○ Laev Vostok 1 Pärast teda on kosmoses käinud pool tuhat inimest 2013. aasta jaanuari alguse seisuga 530 inimest 38st riigist 24 on lennanud Maa orbiidilt kaugemale – Apollo programmi raames Kuud külastanud USA astronaudid Inimesele vajalik kosmosesse Elukeskkonda tagavad pardasüsteemid on inimese kosmosereiside planeerimisel ja läbiviimisel esmatähtsad
Kosmosesse lendamine ja jõudmine Referaat Õpilane: Katliin Aleksejev ja Birgit Talton K13 Juhendaja: Olev Mäe Rakvere 2013 Raketid on ainsad sõiduvahendid,mis liiguvad kiirusega 11km/s ja jõuavad kosmosesse.Nad kannavad kosmosesonde,sateliite ja astronaute. Algteadmised töödati välja 19 saj lõpul. Esimene kosmosesüstik lasti käiku 1981 aastal.Süstikut saab rohkem kasutada kui raketti. Süstikul kolm osa :orbitaalmoodul e. orbiter,kütusetank ja kaks tõukeraketti. KOSMOSESÜTIK: 1. Sütik on valmis üles lendama.kõik komponendid koos,lennutab üles. Kahe tõukeraketi ja orbiteri kolme mootori abil. 2. Umbes kaks minutit pärast maapinnalt lahkumist vabastatakse lõhkepoltide abil tõukeraketid. 3.Orbiter reisib kosmoses ümber Maa. Laadungiruumi uksed avatud. Astronaudid orbiteri sees
Esimene inimene kosmoses oli Juri Gagarin, kes tegi 1961. aasta 12. aprillil 1 tunni ja 48 minutit väldanud lennu kosmoselaeval Vostok 1. Pärast teda on kosmoses käinud pool tuhat inimest: 2013. aasta jaanuari alguse seisuga on kosmoses käinud 530 inimest 38st riigist. Kuid neist vaid 24 on lennanud Maa orbiidilt kaugemale – Apollo programmi raames Kuud külastanud USA astronaudid. Uuemal ajal on tehnika areng teinud võimalikuks ka kosmose uurimise tehniliste abivahenditega – Maalt juhitavate kosmosesondide, kulgurite abil. Juba praegu on neile lisandumas ka robotid. Siiski on Maa enda orbiidil – Rahvusvahelises Kosmosejaamas – pidevalt inimesi. Need on teadlased ja professionaalsed astronaudid, kes viivad läbi
planeetide kaaslastega. Kuna Kuu ei liigu ümber Maa ühtlase kiirusega, siis on võimalik natuke "nurga taha" piiluda. See libratsiooni nime all tuntud efekt võimaldab näha 59% kogu Kuu pinnast. Terves ulatuses nägid inimesed Kuu tagakülge aga alles 1959. aastal, kui nõukogude automaatjaam "Luna 3" edastas sellest pärast möödalendu esimesed, paraku küll üsna udused fotod. KOSMOSELENNUD Ligemale 400 meest ja naist on sooritanud kosmoselennu Esimesed reisijad kosmoses ei olnud inimesed, vaid koerad, simpansid ja ahvid. Nende reisid rajasid teed inimeste esimestele lendudele. Mõlemad, nii Nõukogude Liit kui Ameerika Ühendriigid, valmistusid 1961. aastal esimest inimest kosmosesse saatma. Kõige esimesena lendas Kosmosesse Juri Gagarini. 108 minutit kestnud lend, käivitas võidujooksu kahe Ameerika Ühendriikide ja Nõukogude Liidu vahel. See kestis peaaegu kümme aastat ja kulmineerus inimese maandumisega Kuul. (15. 10
Sõnn on tähelepanuväärne tähtkuju. Sõnni oranzi silma tähistava Aldebarani leiad, kui pikendad kolme Orioni tähtkuju keskosas diagonaalselt paiknevat tähte ühendavat kujutletavat joont loode suunas. Seda joont jätkates jõuad tähistaeva kõige silmatorkavama kujundi Plejaadide täheparveni. Seda kutsutakse ka Seitsmeks Õeks. Topeltnägemine Meie kohalik täht Päike liigub üksinda, aga üle kahe kolmandiku kõigist tähtedest liiguvad kosmoses ühe või mitme kaaslasega. Umbes pooltel tähtedel on üks kaaslane. Neid nimetatakse kaksiktähtedeks ja igat tähte komponendiks. Sellises süsteemis on tähed omavahel seotud gravitatsioonijõuga ja tiirlevad ümber ühise raskuskeskme. Ka tähistaeva Heledaim täht Siirius on kaksiktäht. Mõned tähed paistavad taevas teineteise lähedal ja näivad kaksiktähtedena, aga tegelikkuses nad ei ole omavahel seotud, vaid paiknevad kosmoses
Hubble'i Tema kosmoseteleskoop on Euroopa kosmoseagentuuri ja USA kosmoseagentuuri ühisprojekt pikaajalise kosmoses paikneva teleskoobi loomiseks. Esimesed ideed sellisesest kosmoseteleskoobist sündisid 1940ndatel aastatel, kuid teleskoop ehitati valmis aastatel 1970-1980. Orbiidile lennutati 1990. Teleskoobil on 2,4m reflektorteleskoop, mis paigaldati maalähedasele orbiidile.Oma nime sai teleskoop Ameerika astronoomi järgi. Lisaks teleskoobile kuuluvad varustusse 3 kaamerat ja 2 valguselainepikkuse määrajat ning mitmeid muid aparaate
3. Geotsentriline maailmapilt-maailma keskpunktiks on maa.Plaaton,Aristoteles, Tolemaios, 4. Heliotsentriline maailmapilt-Maailma keskpunktiks on päike.Koppernik, Kepler, Galilei. 5. Lõpmatu maailmapilt-Tähed on kauged päikesed,tähed on koondunud süsteemidesse- galaktikatesse.Tähesüsteeme on lõpmatult palju. Universum on kõikides suundades ühesugune. Kershell,Bruna 6. Relativistlik maailmapilt-universum on paisuv süsteem- Freagman,Fuggle 1957 hakkati kosmoses käima, enne seda tehti maapealt uuringuid. 1961 käis Gagarin kosmoses. Astronoomia uurimismeetodid: 1. Vaatlus 2. Katse 3. Andmetöötlus Astronoomiliste vaatluste iseärasused: · Passiivse iseloomuga · Maa liigub st taevakehade asend muutub. · Mõõdetakse nurkkaugust. Mõõteriistad: · Teleskoop · Rekraktor · Reflektor · Raadioteleskoobid · Observatoorium-teaduslik uurimisasutus, kus tehakse astronoomilisi vaatlusi. Nt Tõravere
Teoreetilised arvutused on näidanud, et juba üheainsa vee molekuli juuresolekul hakkab süsihape veeks ja süsihappegaasiks lagunema. Puhast süsihapet on siiski saadud niimoodi, et vee ja süsihappegaasi külmutatud segu hakatakse soojendama ning ühtlasi kiiritatakse seda tugeva kiirgusega. Kiirgusega antakse molekulidele omavaheliseks reaktsiooniks vajalikku energiat ja ühtlasi eemaldatakse liigsed vee molekulid. Niisugune saamisviis on andnud alust arvata, et süsihapet võiks leiduda kosmoses, kus vee ja süsihappegaasi molekulid pole liiga haruldased. Kosmoses on temperatuurid valdavalt väga madalad ja mitmesugune kosmiline kiirgus on võrdlemisi levinud. Ränihape Räni, vesiniku või hapniku ühend. Selle keemiline valem on H2SiO3/H4SiO4. See on nõrk hape ja see on vees raskesti lahustatav. Happe kuumutamisel saab poorse materjali silikageel. Hapet kasutatakse juuste tervendamiseks mõeldud ravimites nt Põldosi (sisaldab
Tallinna Inglise Kolledz Referaat Universum Eva-Maria Leetma 9a 2008 Universum koosneb kõigest, mis on ruumis, ja ka ruumist endast. Universum on kujuteldamatult suur, pidevalt muutuv ja kogu aeg suurenev. Universum on kõik, mis on olemas-kõige väiksematest olenditest Maal kuni suurimate kaugete struktuurideni kosmoses. Iga objekt Universumis on sündinud, elab ja siis sureb. Meie planeet Maa näib tähtis ja suur, võrreldes inimesega, kes selle pinnal elab. Kuid Maa on tilluke kübemeke, kui võrrelda seda ülejäänud Universumiga. Maa on üks üheksast planeedist, mis tiirleb Päikeseks kutsutud tähe ümber. Universumis on tähti rohkem kui midagi muud. Päike nagu kõik teised tähed on hõõguv kuum gaasikera. Ta on üsna keskmine ja mõõdukalt kuum kollane täht. Koos miljardite teiste
ESTCube-1 Mis on ESTCube-1? ● Esimene Eesti satelliit, mis saadeti orbiidile 7. mail 2013 Guajaana kosmodroomilt Prantsuse Guajaanas Euroopa Kosmoseagentuuri kanderaketi Vega abil. ● See on hariduslik koostööprojekt, milles osalevad erinevate koolide tudengid ja gümnaasiumiõpilased. ● Lisaks õppe-eesmärgile on satelliidil ka teaduslik siht, teostada soome teadlase Pekka Jahnuneni leiutatud elektrilise päikesepurje esimene katsetus kosmoses. Elektriline päikesepuri ● Teoreetiline kosmosesõiduki käitursüsteem, mis kasutab jõuallikaks päikesetuule dünaamilist rõhku. ● Purje seade tekitab peenikeste traatide ümber elektrivälja, mis toimib “virtuaalse” purjeriidena ning mille abil saab see päikesetuules leiduvatelt prootonitelt hoogu. ● Elektriline päikesepuri võimaldab kiiret ja säästlikku liikumist päikesesüsteemi piires. Elektriline päikesepuri ESTCube-1 ehitus
Koostaja: Juhendaja: õpetaja Koht 2014 Sisukord 1. Sisukord 2 2. Sissejuhatus 3 3. Vedelkütusrakettide sünnilugu 4 4. Programm „Apollo“ 5 4.1 Saturn V 6 4.2 Ares V 8 5. NSV liidu kosmoseprogramm 9 5.1 Sputnik 1 9 5.2 NSV liidu loomad kosmoses 9 5.3 NSV liidu inimesed kosmoses 9 6. Kasutatud kirjandus 11 Sissejuhatus Kosmose võidujooks NSVL ja USA vahel sai alguse 4.oktoobril 1957 a. kui NSVL saatis esimese sateliidi „Sputnik“ kosmosesse. Mitte kaua pärast seda, 1957 a. novembris, saatis NSVL sateliidi „Sputnik 2“ Maa orbiidile, mille pardal oli koer Laika. 4 a. hiljem 12. aprillil 1961, lennutas NSVL kosmosesse esimese inimese Juri Gagarini, kosmoselaeval „ Vostok 1“.
Kiviaja astronoomia oli sedavõrd arenenud, et tänapäeva teadlased pole ikka veel täielikult lahendanud ära Stonehenge'i mõistatust. Astronoomia hakkas jõudsasti arenema antiikajal, kui vanad antiikriigid hakkasid kirja panema tähtkujusid, ning ehitasid terveid linnasid taeva järgi, rääkimata püramiididest. Astronoomia uurimine sai oma hoo sisse 17. sajandil. Astronoomia on tänapäevani aktuaalne teema, mis ei kustu ennem, kui inimene saab vabalt liikuda kosmoses. Astronoomia uurimismeetodid Astronoomia on juba vana teadus. Kiviajal uuriti taevast vaatlusi läbi viies. Mõistagi ei olnud neil veel mingisuguseid teleskoope ja aparaate. Kõik oma uurimused viisid nad läbi oma silmade. Silmadest on kujunenud meie põhiline astronoomia uurimismeetod. Niimoodi vaatlesid kiviaja, antiikaja ja keskaja teadlased taevast. Esimesed teleskoobi sarnased seadmed ehitati Hollandis Galileo poolt. Kuid
1650ndad · 1950ndad moodi tuli rock'n'roll (läänemaailm) · 1950ndate aastate keskpaik ehitati esimene tuumajõul sõitev allveelaev (läänemaailm) · 1957 Maa orbiidile saadeti tehiskaaslane (idablokk) · 1959 lasti vette esimene tuumajõuseadmega jäälõhkuja (idablokk) 1960ndad · 1960ndad The Beatles muutus eriti populaarseks (läänemaailm) · 1960 Esimesed paraolümpiamängud Roomas (läänemaailm) · 1961 Esimene inimene kosmoses (idablokk) · 1964 esilinastus film ''Armastusega Venemaalt'' (läänemaailm) · 1967 turule tuli esimene koduseks tarbeks mõeldud mikrolaineahi (läänemaailm) · 1968 Prantsuse üliõpilaste meeleavaldus Pariisis (läänemaailm) · 1969 esimest korda inimkonna ajaloos laskuti Kuu pinnale (läänemaailm) · 1960ndate aastate lõpp hakkasid tekkima noorsooliikumised (läänemaailm) 1970ndad
Rahel Kallas 2013 KOSMOSETEHNOLOOGIATE ARENG LÄBI SAJANDITE Ajalugu Klaudios Ptolemaios(87-150 pKr.) astronoomiaraamat(tähekataloog), kosmoses tiirleb kõik maa ümber Brahe(1546-1543)- parallaks Mikolaj Kopernik(1473-1543) päikesesüsteemi keskmes pole maa, vaid päike Hans Lippershey leiutas teleskoobi 1608 Galileo Galilei vaatas I läbi teleskoobi taevast Johannes Kepler(1571-1630) orbiidid on ellipsikujulised Isaac Newton(1642-1727) gravitatsioon W. Ja C. Herschel päike üks täht tohutu suures lamedas Galaktikas, kataloogisid tuhandeid tähti ja udukogusid 17. sajand
....................................................................................................6 4.1.Igavese päikese tipp.................................................................................................6 5.Tähtsamad missioonid Kuule.........................................................................................7 5.1.Külm sõda ning „Space Race“.................................................................................7 5.2.Esimene tehnika kosmoses ja Luna programm.......................................................7 5.3.Esimene inimene kosmoses ja Vostok 1..................................................................7 5.4.Esimene inimene Kuul ja Apollo 11........................................................................8 6.Kasutatud Kirjandus.......................................................................................................9 2
kohta. Ta põhineb sellel, et vaadeldavast galaktikate üksteisest eemaldumisest saab üldrelatiivsusteooria järgi ekstrapoleerida universumi varajase oleku. Selgub, et mida kaugemale ajas tagasi minna, seda kuumemaks ja tihedamaks universum osutub. Suure Paugu teooria kohaselt on universumi praegune seisund erinev tema kunagisest ja tulevasest seisundist. Kunagi oli aine universumis nii kuum ja tihe, et valgus ei saanud kosmoses vabalt levida. Juba 1940. aastatel esitati teoorial põhinev oletus, et see on tekitanud mikrolainetausta. 1960. aastatel see nähtus avastatigi, mis tõi kaasa Suure Pauguga konkureeriva statsionaarseisundi teooria populaarsuse järsu languse. Kui tänapäeva füüsikateooriaid kasutades universumi Hubble'i paisumisest tagasi ekstrapoleerida, jõutakse gravitatsioonilise singulaarsuseni, kus kõik kaugused muutuvad nulliks ning kõik temperatuurid ja rõhud muutuvad lõpmatuks
Universumi varajasest arengust. Ta põhineb sellel, et vaadeldavat galaktikate üksteisest eemaldumist, ehk siis universumi paisumist, saab üldrelatiivsusteooria abil ekstrapoleerida ajas tagasi universumi varajase oleku suunas. Selgub, et mida kaugemale ajas tagasi minna, seda kuumemaks ja tihedamaks universum osutub. Suure Paugu teooria kohaselt on universumi praegune seisund erinev tema kunagisest ja tulevasest seisundist. Kunagi oli aine universumis nii kuum ja tihe, et valgus ei saanud kosmoses vabalt levida. Juba 1940. aastatel esitati teoorial põhinev oletus, et see on tekitanud mikrolainetausta. 1960. aastatel see nähtus avastatigi, mis tõi kaasa Suure Pauguga konkureeriva statsionaarseisundi teooria populaarsuse järsu languse. Kui tänapäeva füüsikateooriaid kasutades universumi Hubble'i paisumisest tagasi ekstrapoleerida, jõutakse gravitatsioonilise singulaarsuseni, kus kõik kaugused muutuvad nulliks ning kõik temperatuurid ja rõhud muutuvad lõpmatuks. Mis on selle
1914-1918 I MS Saksamaa Suurbritannia,1939-1945 II MS Saksamaa-Hitler(alustas sõda) NSVL 20.saj. 1917 veebruari revoluts.-ga kukutati tsaar troonilt, kapitalistlikud suhted jäid,Okt revoluts-viis läbi Lenin 1917 okt Nõukogude Venemaa, 1922 30 dets NSVL-nõukogude sotsialistlike vabariikide liit,20 aug. 1991 Eesti Taasisestumine, 1991 dets. Lagunes NSVL, nim. Jälle Venemaaks,20 saj-katastoofide sajand, Suured Ühendused: OPEC,ÜRO,EL jne.Kosmose sajand 12 apr. 1961 Gagarin eimene inimene kosmoses, Armstrong 20 juuli 1969 esimene Kuul, TTR ja infokeskonna teke, Tuumaenergia USA 1945 võttis kasutusele,Nõugogude liit 1949 esimene tuumarelv Suur sündimus 1.6 miljard. 20 saj. Alguses 6 miljard. 20 saj lõpuks.Ülerahvastatus (eriti India) Impeeriumide kokkuvaris. 1991 dets NSVL,Venemaa pärast I MS, Austria Ungari imp. Lagune pärast I MS. Viktoorialik periood Inglismaal:Viktooria(1837-1901),õitsenguperiood, Ingl. Nimetati maailma sepikojaks tööstus-
2. 15 meetri pikkune gigantosaurus oli suurim lihasööja dinosaurus. Õige või vale? 3. Kõik dinosaurused olid rohelised. Õige või vale? 4. Kas osad dinosaurused olid suuremad kui elevandid? 5. Kuidas nimetatakse Maa kaaslast? 6. Kas Päike on täht, komeet või planeet? 7. Kuidas nimetatakse meie kodugalaktikat? 8. Kas komeedid on päikesesüsteemi osad? 9. Mis gaas on õhuballoonides, mida astronaudid kasutavad kosmoses hingamiseks? 10. Mitu tundi on ühes ööpäevas? DINOSAURUSED JA KOSMOS KLASS ................................................... 7-12.KLASS 1. 15 meetri pikkune gigantosaurus oli suurim lihasööja dinosaurus. Õige või vale? 2. Kuidas nimetatakse inimest, kes uurib dinosauruste fossiile? 3. Mõnel dinosaurusel olid suled. Õige või vale? 4. Kuidas nimetatakse kivides säilinud dinosauruste luid? 5
See oleks minu arvates päris absurd. Kui juba arstiks hakkata õppima siis kindlasti valiks midagi huvitavat, näiteks neuroloogia teaduskond, või siis prooviks liituda ka günekoloogi teaduskonnaga aga kindlasti kohe mitte uroloogiks, ma ei kujutaks end ette seal all, neid asju näperdamas. Ma tahaks proovida ka töötada helldeskis. Lõbus oleks see kogemus omamoodi. Kui juba mõelda kastist välja poole. Siis kõige suurem tahtmine oleks ikkagi saada tuumafüüsikuks. Ja käia ära kosmoses. Kosmoses tahaks külastada planeeti Jupiter. Ja seal tahaks ühe mõnusa soru teha. Sinna otse planeedile, kui see juhuslikult radioaktiivne pole. Siit koha pealt jõuamegi tagasi tehnika valdkonda. Luues ise midagi, midagi mida keegi ennem pole loonud, tehes ise mänge, arendades ise programme võid jõuda sinna, kuhu keegi varem pole jõudnud. Ehk tulevikku. Kõige lahedam oleks kui saaksin avastada mooduse, et kõik oma mõtted teoks teha
14) UV kosmosest: Mõõdetakse peegelteleskoobiga, Registreeritakse Maa tehiskaaslaselt, kuna maapinnani jõuab vähe (kuumadelt tähtedelt- valged kääbused, planetaarudud...) 15) Röntgen- ja gammaastronoomia: (kõige kuumemad objektid, võimsaimad plahvatused) Röntgenkiirgus kuumas gaasis (meie Päikese pinna kohal ka kõigil tähtedel, neutrontähtedel, mustadel aukudel) Mõõdetakse kaldpeegeldava teleskoobiga, vaatlused kosmoses Gammakiirgus elementaarosakeste põrgetest (veel kõrgemad temperatuurid kui röntgeni jaoks) Mõõdetakse sädekambrites kosmoses gammasähvatused gaasis. Kokku: Raadiok gaasipilved ja üldiselt kõikjalt Infrapuna- tähtedevaheline tolm Soojuskiirgus- kõikjalt Nähtav valgus tähtedelt UV- kuumad taevakehad Röntgen ja gamma- kuumimad taevakehad Päikeselt püütav nähtav kiirgus, UV, infrapuna, raadiokiirgus Ülesanded:
gammakiirgust uuritakse vastavalt raadio-, röntgen- ja gammateleskoopidega. Infrapuna- ja ultraviolettkiirguse registreerimiseks kasutatakse tavalisi optilisi teleskoope, kuid vastavalt lainealale tuleb kasutada sobivaid detektoreid. Esimesena üldse saadeti kosmosesse Sputnik 1, mis kuulus Nõukogude Liidule (4 oktoober 1957). Sputnik 2, mis lennutas Laika maa orbiidile, oli teine kosmoselaev maa orbiidil. Esimese inimesena viibis kosmoses Juri Gagarin, Nõukogude kosmonaut. Esimesena kuud külastas USA astronaut Neil Armstrong, Apollo 11 missiooni Uurivad planeete või teisi kosmosekehasid. Saadetakse orbiidile kanderaketi abil Maalt stardib sondi kandev rakett vertikaalselt, kõrguse suurenedes juhitakse seda püsisuunaga kaldu ja umbes 200 km kõrgusel liigub rakett juba peaaegu paraleelselt maapinnaga Pärast vajaliku kiiruse saavutamist mootor seiskub ja
Kuidas tekkis elu Maal? Kosmoses lendasid ringi lahtised komeedid, mis lendasid kõik ühte kohta ning nii tekkis ringikujuline planeet. Kosmoses elasid tulnukad, kes olid väga uudishimulikud. Ühel päeval märkasid nad seda planeeti, mis oli tekkinud komeetidest. Tulnukad sõitsid oma lendava taldrikuga sinna planeedile. Nad tegid planeedile ringi peale ja otsustasid, et midagi oli puudu, mõtlesid ja mõtlesid ning mõtlesidki välja. See oli tühi planeet, kus oli väga igav olla. Sellepärast nad võlusidki oma võlupulkadega vihma. Kui vihma oli piisavalt sadanud, võlusid nad hästi kõvasti külma, et vesi ära külmuks
ESTCube-1 orbiidi kõrgus maapinnast on umbkaudu 650 kilomeetrit, satelliidi kiirus orbiidil umbes 7,46 km/s. Aga samas referaadi koostamise ajahetkel oli kiirus 7,51km/s ja asus Arktika kohal. ESTCube-1 on hariduslik koostööprojekt, milles osalevad tudengid ja gümnaasiumiõpilased. Lisaks õppe-eesmärgile on satelliidil ka teaduslik siht teostada elektrilise päikesepurje esimene katsetus kosmoses. ESTCube-1 projekt on andnud ainet mitmekümnele teadustööle. KOOLI_NIMI 3 ÕPILASE_NIMI ESTCube-1 2013 Ehitus Mõõtmed ja kaal Tehiskaaslase valmistamisel on järgitud kuupsatelliidi standardit 1U, mis on võrdeline järgnevate suurustega: külgede pikkused peavad olema 100,0±0,1 millimeetrit,
Kuidas tekkis elu maal Kosmoses lendasid ringi lahtised komeedid. Nad lendasid kõik ühte kohta ning nii tekkis ringikujuline planeet. Kosmoses olid ka tulnukad, kes olid väga uudishimulikud. Ühel päeval märkasid nad seda planeeti, mis oli tekkinud komeetidest. Nad läksid ja sõitsid oma lendava taldrikuga sinna planeedile. Tulnukad tegid planeedile ringi peale ja otsustasid, et midagi oli puudu. Nad mõtlesid ja mõtlesid ning mõtlesidki välja. See oli tühi planeet ja seal oli igav olla. Sellepärast nad võlusidki oma võlupulkadega vihma. Kui vihma oli piisavalt
Aga ainult sel juhul sa lood seda tõde, kui sa oled kooli ja ülikooli lõpetanud ja tõestanud oma hinnetega, et sa õppisid tõesti ainult viitele. Minu arevates enamus juhtudel tõde on võiamtu luua. Selleks on vaja fakte. Faktidega tõestatakse tõde. Avastada tõde on täiesti võimalik. Näiteks selline avastus, mis on palju-palju aastaid tagasi tehtud: Maa on ümmargune. Seda on paljude aastate jooksul tõestatud faktidega. Seda tõestasid nii kosmonaudid, kes käisid kosmoses ja ise oma silmaga nägid seda, kui ka pildid, mis on Maast kosmoses tehtud. Teine näide planeetidega seotud: Maa tiirleb tiirleb umber päikese. Seda on tõestatud ma arvan tuhandeid kordi. See lihtsalt on nii. See on loodus. On olemas faktid, mis tõestavad seda. Kolmas näide samal teemal: Maa pöörleb umber oma kujutletava telje. Nii tekkivad ööpäevad. Kõigil kolmel näitel on olemas palju fakte, mis tõestavad seda kõike. Üks näide ka natukene tavalisem: Inmene vananeb
Ta põhineb sellel, et vaadeldavat galaktikate üksteisest eemaldumist, ehk siis universumi paisumist, saab üldrelatiivsusteooria abil ekstrapoleerida ajas tagasi universumi varajase oleku suunas. Selgub, et mida kaugemale ajas tagasi minna, seda kuumemaks ja tihedamaks universum osutub.Suure Paugu teooria kohaselt on universumi praegune seisund erinev tema kunagisest ja tulevasest seisundist. Kunagi oli aine universumis nii kuum ja tihe, et valgus ei saanud kosmoses vabalt levida. Juba 1940. aastatel esitati teoorial põhinev oletus, et see on tekitanud mikrolainetausta. 1960. aastatel see nähtus avastatigi, mis tõi kaasa Suure Pauguga konkureeriva statsionaarseisundi teooria populaarsuse järsu languse.Kui tänapäeva füüsikateooriaid kasutades universumi Hubble'i paisumisest tagasi ekstrapoleerida, jõutakse gravitatsioonilise singulaarsuseni, kus kõik kaugused muutuvad nulliks ning kõik temperatuurid ja rõhud muutuvad lõpmatuks.
Kuna materjalide saatmine maalt on kallis, siis arvatavasti osa materjale hakkavad kolooniad saama Kuult, Maa lähedastelt asteroididelt, Phoboselt või Deimoselt. Sellistest kohtadest kaevandamine on kasulik, sest seal on väike raskusjõud, puudub kosmose kaubalaevadele atmosfääritõmme ja ei ole biosfääri.[4] Energiaks on kõige optimaalsem kasutada päikeseenergiat, mis on usaldusväärne ja seda on külluslikult. Kuna kosmoses ei ole ööd, pilvi või atmosfääri, mis blokeeriksid päikesevalgust, siis kasutatakse seda ka sateliitide energiaga varustamiseks. Kosmoses on lihtne saavutada tööstususlikult kõrgeid temperatuure Päikese ahjudes, mis on valmistatud suurtest paraboolsetest peeglitest. Lamedad peeglid peegeldavad päikesevalguse radiatsiooni kaitsest mööda elamispindadeni selleks, et vältida otsest kokkupuudet kosmilise kiirgusega või luua näiliku Päikese liikumist üle koloonia taevavõlvi
teenistusse, kaotades tsiviilsete ja sõjaväeliste ressursside vahe. Sõjas tapeti üle 70 miljoni inimese, enamik neist tsiviilisikud, mis teeb sellest inimajaloo kõige verisema kokkupõrke. Iraagi sõda Nimetatakse mitteametlikult Ameerika Ühendriikide, Suurbritannia ja Austraalia vägede 2003. aasta sissetungi Iraaki eesmärgiga kukutada Saddam Husseini valitsus ning otsida massihävitusrelvi ning sõjalisele tegevusele järgnev liitlasvägede okupatsiooni. Esimene inimene kosmoses Juri Aleksejevits oli nõukogudekosmonaut, kellest 1961. aastal sai esimene kosmoses käinud inimene. Juri Gagarin oli 12. aprillil1961. aastal startinud Vostok 1 pardal. Lend kestis 1 tunni ja 48 minutit. Esimene inimene kuul Apollo 11 oli kosmoselaev, mis viis esimese inimese Kuu pinnale. Ta sooritas Apollo programmi viienda mehitatud lennu, sealhulgas kolmanda mehitatud lennu Kuu orbiidile. Apollo 11 meeskonda kuulusid komandör Neil Armstrong,
Futurism 1909- 1914 a. Itaalias Giacomo Balla(1871-1958), Koer keti otsas 1912a. Umberto Boccioni(1882-1916), Kontinuiteedi unikaalsed vormid ruumis.(Inimekeha llikumisel), 1913 a. Brancusi(1881-1973), Lind kosmoses,1905a Robert Delaunay(1885-1941), Marsi väljak. Punane torn., 1911 a.
Valguskiirust peetakse suurimaks võimalikuks kiiruseks, kiirus millega alati levib väli ainelise objekti suhtes. See kiirus on vaatajate jaoks üks ja sama. Selle kiirusega ei saa me erinevatel aegadel sama asja näha. Kui käib välgusähvatus, siis kõik näevad täpselt samal ajal samasugust sähvatust. Minu arust on see väga veider , et me näeme absoluutkiiruses palju erinevaid efekte. Nagu aja aeglustumine, kui oleme kosmoses on seal aeg palju aeglasem kui seda on maapeal. Kosmoses oleme enda arust ja ajaarvestusest 4 nädalat ära olnud. Kui aga maa peale jõuame siis maa aja arvestuse järgi oleks ära olnud justkui aasta või kaks. On veel muid efekte nagu pikkuste lühenemine , raskuste suurenemine ning massi ja energia samaväärsus. Selle teema kokkuvõtteks arvan ma, et absoluutkiirus on iga vaataja jaoks erinev, me võime samu asju näha väga erinevalt kas siis pikkuselt, suuruselt või ajavahemikus. Samas on ka selliseid
pliist hakati tegema kuule. 20. sajandi lõpul hakati tootma pliiakut. (wikipedia.ee) 2. PEAMISED MAAGID JA LEIUKOHAD 2.1 Peamised maagid Tähtsaimad mineraalid on galeniit (pliiläik) PbS ja anglesiit PbSO4. Pliid leidub alati uraani- ja tooriummineraalides (moodustab nende radioaktiivse lagunemise). Galeniit on raske sulfiidne mineraal, mis on peamine pliimaak. Ta on hõbehalli värvi, kuubiline ja läikiv. (Kaevats, Varrak, 1994) 2.2 Peamised leiukohad Pliid võib leiduda nii kosmoses kui ka maa peal. Kosmoses toimuvad erinevad protsessid, mille käigus tekib plii. Kosmoses toimub kaks protsessi - Aeglane (slow-s) ja kiire (rapid-r). Mõlemad protsessid toimuvad tähtede sees või nende ümber. Aeglases (s) protsessis toimub plii loomine aastate või sajandite vältel. Pika aja jooksul muutuvad vähem stabiilsed tuumad beetakiirguse all stabiilseteks tuumadeks. Beetakiirguse abil moodustub plii isotoop massiga 204, 205, jne.
Tartu Karlova Gümnaasium Kevin Aas Timo Puistaja 12 R 1) Liikidel on suur viljakus 2) Populatsioonide arvukus suhteliselt stabiilne 3) Olelusvõitlus 4) Isendite suur varieeruvus sugulisel paljunemisel 5) Looduslik valik * Puuduvad lülid sugupuudes ning kivististe puudumine maapinnas. * Esimese elusraku teke ? * Lindude tiibade teke * Kromosoomide arv * Elu puudumine Marsil * Vaikus kosmoses http://www.scienceagainstevolution.org/v13i8f. htm http://et.wikipedia.org/wiki/Charles_Darwin http://www.postimees.ee/?id=81257 http://failblog.org/2008/06/23/darwin-fail/ http://www.darwinspredictions.com/ Suured tänud!
annaabi.ee 
