saadab Maale andmeid Suur punane laik Juba 300 aastat on olnud Jupiteril suur punane laik Tegemist on keeristormiga, mille läbimõõt on Maa omast paar korda suurem ( 20 000 km ) Faktid Jupiter peaks olema vähemalt 80 korda massiivsem, et saada täheks, mis võib olla suurem ainult oma sisemise soojuseallika tõttu Jupiteri magnetosfäär ulatub rohkem kui 650 miljoni km kaugusele Tänapäevaste uurimisjaamade ja tulevaste kosmosereisijate kahjuks on keskkonnas Jupiteri lähedal osakesi, mille "kiirgus" on saatuslik kaitsmata inimesele Galileo atmosfäärisond avastas uue intensiivse kiirgusevööndi Jupiteri rõngaste ja kõige ülemiste atmosfäärikihtide vahel. Uus vöönd on ligikaudselt 10 korda nii tugev kui Maa VanAllen'i kiirgusevööndid Rõngad Jupiteril on ähmaseid rõngaid nagu Saturnil, kuid palju väiksemad Erinevalt Saturnist, on Jupiteri rõngad tumedad
(tuuma) soojuseallika tõttu. Jupiteril on hiiglasuur magnetväli, palju tugevam kui Maa oma. Tema magnetosfäär ulatub rohkem kui 650 miljoni km kaugusele (üle Saturni orbiidi!). (Pane tähele, et Jupiteri magnetosfäär on kaugel sfäärilisest -- ta ulatub "ainult" mõni miljon kilomeetrit Päikese suunas) Jupiteri kuud asetsevad seetõttu tema magnetosfääris, fakt, mis võib osaliselt seletada mõningast aktiivsust Io'l. Tänapäevaste uurimisjaamade ja tulevaste kosmosereisijate kahjuks on keskkonnas Jupiteri lähedal osakesi, mille "kiirgus" on saatuslik kaitsmata inimesele. Galileo atmosfäärisond avastas uue intensiivse kiirgusevööndi Jupiteri rõngaste ja kõige ülemiste atmosfäärikihtide vahel. See uus vöönd on ligikaudselt 10 korda nii tugev kui Maa VanAllen'i kiirgusevööndid. Üllatav, kuid see uus vöönd sisaldab ka tundmatu päritoluga kõrge energiaga heeliumi ioone. Jupiteril on ähmaseid rõngaid nagu Saturnil, kuid palju väiksemad (paremal)