Geoinfosüsteemid
2) Sisu järgi (üldgeograafiline, erialaline (majanduslik jms))
3) Otstarbe järgi (teatme-, kooli-, teede- jms)
Mõiste võttis kasutusele Madalmaade kartograaf Mercator. Atlaste ja üldisemalt kaartide
paljusus näitab otseselt majanduslikku ja kultuurilist arengutaset (esimene rahvuslik atlas
Soomes 19. saj lõpp)
Korralik tänapäevane atlas on väga infomahukas sisaldades lisaks kaardil kujutatud
informatsioonile palju muid abiandmeid: graafikuid, tabeleid, tekstilisi kirjeldusi jms.
Kosmosefotode põhjal tehakse satelliitatlaseid, mida saavad endale lubada siiski vähesed
riigid. Atlas ongi tegelikult üleminekuvorm eraldiseisvatest paberkaartidest arvutitel
põhinevale ruumiandmete süsteemile. Atlas tekkis seetõttu, et kaarte oli juba piisavalt palju
ning need nägid kohati väga eriilmelised välja. Vaja oli neid ühtlustada ning
süstematiseerida, et ka tavainimene nendest aru saaks.
8. Kaardi elemendid.
Enamus elemente on matemaatilised:
1
annaabi.ee 
