Universumi varane evolutsioon- referaat
meist. See tulemus oli kooskõlas Fridmani teooriaga, mis viitas, et Universumi paisub
ühtlaselt. Piltilikult võib sellist universumit võrrelda paisuva seebimulliga. Fridmani
võrrandeist järeldus aga ka alghetke olemasolu, mil mateeria tihedus oli lõpmatu ning ruum
ise oli lõpmatu kõver. Selle ebameeldivuse kõrvaldamiseks hakati välja mõtlema
mitmesuguseid lisaeeldustel ja oletustel tuginevaid Universumi mudeleid. Oli aeg, kus paistis,
et igal õigel kosmoloogil on oma mudel.
Meile teadaolevatel füüsikaseadustel on üsnagi kindlasti omad, seni veel meile teadmata,
rakendatavuspiirid, mida äärmuslikele tingimustele varases Universumis kohaldada ei saa.
Ometigi võime need piirid välja selgitada, kui kasutame neid seadus Universumi
modelleerimisel. Selge on aga, et ülivarases Universumis pidid toimima ülitugevad tõukejõud.
Piltilikult väljendades võime öelda, et algses Universumis toimus üks ülivõimas pauk, Suur