energia ja kiiratava aine massisuhe.kiirguse mõju organismile sõltub kiirgusedoosist. Kergemal juhuln võivad tekkida päikesepõletust meenutavad kahjustused , see aga võib põhjustada ka silmakaed , vereloome häired , leukeemia , ja suurtes doosides surm . inimene talub pikemajalist ühtalstdoosi paremini kui korraga saadud suurt kiirgus hulka. tegelikult ümbritseb meid igapäevaselt looduslik kiirgusvoog ,aga ta ei ole sellises koguses kahjulik. Atmosfääris tekkib kosmilisekiirguse koostises esinevate neutranite mõjul süsinikku radiaktiivse isotoobi aatomit.Õhuhapniku toimel oksuteeruvad nad ja on sõsihappe gaasi koostise sja osalevad niimoodi sõsiniku ringluses. Peale organismide surma väljuvad nad süsinikke ringest ja tasapisi hakkab süsiniku kogus vähenema. Hiljem saabgi määrata surnud objektis määrata kui palju isotoope on vähenenud ja niiviisi määratksegi vanus. Sellist meetodit saab kasutada 60 000 aastaste proovide puhul.määratava objekti
-) Glükoos on põhiliseks energiaallikaks enamikes organismides. -) Peaaegu kogu atmosfäris esinev hapnik ongi moodustunud fotosünteesil. *) Enamik hapnikust on tekkinud merede ja märgade alade tulemusena (meile vajaliku hapniku toodavad vetikad) * Hapniku tähtsus: -) Hapnik osaleb enamikus organismis toimuvates oksüdatsiooni protsessides raku hingamine. -) Atmosfäris esinev hapnik on maad ümbritseva osooni ekraani eksisteerimise aluseks (osooni kiht kaitseb meid UV- ja kosmilisekiirguse eest). -) Fotosünteesil saadav õhuhapnik on vajalik põlemisprotsessideks. Organismide paljunemine ja areng * On olemas suguline ja mittesuguline paljunemine. -) Sugulise paljunemise puhul on suurem varieeruvus. -) Mittesuguline paljunemine jaguneb vegetatiivses ja eostega paljunemiseks. -) Rakkude puhul toimub jagunemine. Rakkude jagunemine * Rakkude jagunemine algab karüokinees ehk tuumaseisese infot ära jaotamine, millele jaguneb tsütokinees ehk tsütoplasma ära jaotamine
annaabi.ee 
