E.A.Poe poeetika
sajandil
valitsenud klassismist. Kirjandus ja kunst pidi olema mõistuspärane. Tunded olid
keelatud. Armastus oli labane. Valitses peenutsemine. Poe üks tähtsamaid
arusaamu oli, et ei ole midagi sellist maailmas mida ei saaks mõistusega
lahendada. Teiseks tähtsamaks põhimõtteks oli "ilu loomine". Seoses sellega
jõudis ta järeldusele, et inimesel on siin maailmas võimatu teostada oma ideaali
ning seetõttu püüdiski Poe oma loomingus näidata inimest salapäraste
kosmaarideja õndsuste võlus. Et ilu mõista selleks on vaja olukorrad ja inimesed
inetuks muuta.
2. Armastus oli seotud alati surmaga "surm teeb armastuse elavaks","armastus on
tugevam kui surm","õnnelik saab olla ainult siis kui armastad seda õiget". Surm
teeb teose mõistmise lihtsamaks ja paneb lugeja kaasa tundma. Poe'd huvitas
ainult esteetika mitte moraal ja tõepärasus. Tedaei huvitanud inimest ümbritsev
keskkond vaid inimese siseilm. Tema tegelased ei ole elavad inimesed vaid
annaabi.ee 
