Eesti korvpalli minevik
sõjakoolis, kes mängu Eestisse tõid. Aga ka need
noored, kes 1920.-ndal olid esimeses mängus
osalejad ja kelledest Herbert Niiler kõige tõsisemalt
mängu kiindus. Trenniti ja mängiti pelgalt huvist ja
uudishimust.
Füüsiline lähedus Tsaari-Venemaa rüpes St.
Peterburgile, kust mäng tuli Eestisse. Nii hästi ei
läinud muide Soomel, kes oli Tsaari-Venemaa
pealinnast umbes sama kaugel, kuid korvpall
jõudis Soome alles 1930-ndate aastate lõpus ja oli
pikki aastaid Eestist maas.
Korvpallipuu Peterburist toodud istik idanes meie
oludes hästi eriti vastuvõtlikud olid koolinoored.
Arvan põhjuseks üldise kultuuritaseme, eriti juba
tekkinud spordikultuuri taseme olemasolu.
Eestlaste hingelaadile oli see algusaegade korvpall
meelepärane, kus vastase üle võit tuli saavutada
pigem tehnilis-taktikaliste oskustega kui parema
füüsisega ja pikkusega.
Meie õnn oli ka kahe keskuse Tallinn-Tartu
olemasolu, mis tekitas sisemist konkurentsi aga