värvi, maitse ja aroomi. Kui kõrvaldada alumiiniumi pinda kaitsev oksiidikiht, siis reageerib alumiinium aktiivselt juba külma veega. Puhtast alumiiniumoksiidist koosneb väga kõva, kõrge sulamistemperatuuriga ja keemiliselt vastupidav mineraal korund. Tehnikas kasutataksegi korundi kõvadust lõiketerade, puuride ja lihvimismaterjalide valmistamisel. Looduses leidub ka lisanditest punaseks või siniseks värvunud korundikristalle. Need on rubiin ja safiir. Suur osa alumiiniumi peitub ühenditena savides. Savid on keeruka koostisega alumiiniumühendid, mis ei lahustu vees. Happesademete toimel võivad nad aga muutuda lahustuvaks ja niiviisi kanduda ebasoovitavaks peetavad lahustuvad alumiiniumühendid taimedesse ja loomadesse. Alumiiniumi redutseerivaid omadusi kasutatakse kosmosetehnikast koduse majapidamiseni. Alumiiniumpulber on redutseerijaks USA kosmosesüstiku Space Shuttle kütuse koostises.
Puhast kristalset alumiiniumoksiidi nimetatakse korundiks. Korund on keemiliselt vastupidav, kõrge sulamistemperatuuriga ja väga kõva mineraal, mis jääb oma kõvaduselt alla ainult teemandile. Peeneteralist, tumeda värvusega ja läbipaistmatut korundi nimetatakse smirgliks. Korundi ja smirglit kasutatakse palju lihvimis- ja poleermisvahenditena (lihvimiskäiad, luisud, lihvimispastad, smirgelpaber, smirgelriie jm). Läbipaistvaid ja lisanditest tingituna erinevate värvustega korundikristalle tuntakse mitmete hinnaliste vääriskivide nime all. Läbipaistvat punase värvusega korundi (lisandiks Cr-ioonid) nimetatakse rubiiniks. Läbipaistvat sinise värvusega korundi (lisandiks Fe- ja Ti-ioonid) nimetatakse safiiriks. Vääriskivide hinnaskaalas on harilikult esikohal teemandid, teisel kohal rubiinid ja safiirid ning kolmandal kohal on rohelise värvusega smaragdid. Viimased on oma keemiliselt koostiselt alumiiniumberülliumsilikaadid.
reageerimisel lahustuvaid alumiiniumühendeid, mis toidu koosseisus satuvad inimorganismi. Alumiiniumnõudes ei tohi seega keeta moose ega kompotte. Marja- ja puuviljamahlade tegemisel ei tohi kasutada alumiiniumist mahlaaurutit. Samuti on väga kahjulik hapendada alumiiniumnõudes kapsaid, kurke ja piima. Levik looduses Looduslik kristalne alumiiniumoksiid esineb korundina. Korund on teemandi järel kõvaduselt teisel kohal. Läbipaistvaid korundikristalle leitakse harva ja neid kasutatakse vääriskividena. Kuidas alumiinium avastati? 1827. aastal sai saksa keemik Friedrich Wöhler metalli, mida keegi polnud kunagi näinud. Wöhler eraldas metalli keemilisest ühendist pulbrina ja peenestamisel omandas see metallilise läike. Katsed saada metalli kangina jäid aga tulemusteta. Wöhler sai uut metalli vaid nööpnõelsuuruste teradena. Väliselt sarnanes alumiinium hõbedaga, kuid oli sellest ligi 4 korda kergem. Kuna uue metalli
annaabi.ee 
