Linna-ja maaelu
kaugele minna ei tohi. Sain elada täisväärtuslikku elu. Mind ümbritsesid hommikust-
õhtuni loomad, sain vabalt mööda küla paljajalu ringi joosta ja elu avastada.
Kuid ka linnaelul on omad plussid. Siinne kultuuri ja meelelahutuselu on kindlasti
palju arenenum kui maal. Ka tegevusi on rohkem. Mine kas kinno, teatrisse, näitustele,
muuseumisse või hoopis bowlingut mängima. Võimalusi on tuhandeid!
Olen kindel, et tulevikus lähen tagasi Hiiumaale. Minus ei ole seda korteriinimese
soont. Olen harjunud vabaduse, värske õhu ja linnulauluga. Siin tunnen ennast lihtsalt
ahistatuna. Ma ei saa iial teha oma lastele seda, et lasen neil kasvada linnas. Minu
suurim soov oleks, et ka nemad saaksid teha seda sama mida mina omal ajal.
Eks enamus noori tulevadki linna lihtsalt haridust nõudma. Kuid vähesed naasevad
tagasi kodukohta. Igaüks meist leiab endale midagi, mis ei luba meil siit enam
lahkuda. Seda siis kas töökoha, elukaaslase või mõne muu mõjutava teguri näol
annaabi.ee 
