Metallide korrosioon
kujutab endast redoksprotsessi, mille käigus metalli aatomid oksüdeeruvad.
Korrosioon sõltub keskkonnast (õhus, vees, pinnases), mõjuteguritest (mehaaniline pinge
vedrudes, koormust kandvad terastrossid), temperatuurist (kõrgemal temperatuuril korrosioon
kiireneb), radioaktiivsest kiirgusest jm.
Kuna 90% kõikide metallide aastatoodangust moodustab raua tootmine, siis edasi vaatlemegi
põhiliselt raua korrosiooni ja korrosioonikaitset.
Raua (või raua sulamite) roostetamine tekitab korrosioonidest kõige suuremat
majanduslikku kahju. Soodustavateks teguriteks on veel ka mere lähedus ja tänavate
soolatamine (Cl- ioonid). Rooste (raua korrosiooni) koostist avaldatakse harilikult valemiga
2Fe2O3 ×nH2O.
Tähtsamad korrosiooniliigid mehhanismi järgi on järgmised:
· keemiline korrosioon;
· elektrokeemiline korrosioon;
· biokorrosioon.
Keemiline korrosioon toimub kuivades gaasides või vedelikes, mis ei juhi elektrivoolu,
annaabi.ee 
