Haridus esimese Eesti Vabariigi ajal
kultuur — Mekaks sai Pariis. Samas tugevnesid skandinaavia, peamiselt
soome mõjud. Kultuurikontaktide tulemusel hakkas eesti kultuur ja
ajakirjandus 20. sajandi algul professionaliseeruma, kerkis esile hulk euroopalikke kirjanikke,
kunstnikke, heliloojaid. Vajadus korrastada eesti keelt ning arendada see välja keeleks, milles oleks
võimalik nii kõrgkirjanduslik kui ka teaduslik loometöö, kutsus 20. sajandi algul esile ka
keeleuuendusliku ja -korrastusliku tegevuse.
Ümberkorraldused hariduse alal algasid õige varsti pärast iseseisvuse
väljakuulutamist. 30. novembril 1918. aastal andis Eesti Ajutine Valitsus
välja deklaratsiooni, milles kirjutati: "Rahvahariduse alal on Ajutine
Valitsus sunnitud kõigepealt venestamise ja saksastamise katsed
lõpetama. Koolid tulevad rahvusvahelisele alusele seada…” Sellessamas
dokumendis kuulutati välja ka rahvakooli uued põhimõtted: üleüldine, sunduslik ja tasuta
annaabi.ee 
