Franklin Delano Roosevelt
Uue
Korra reformidele hakkas tekkima vastupanu keskklassi seas. Demokraatlik Partei hakkas
järjest enam tunduma töölisparteina, mis tahtis oluliselt riigi majandusse sekkuda. Vastupanu
süvendas ka Rooseveldi ametiühingutevastane hoiak. Selle eredaim näide on see, et
Tööstuskomitee hoidis töölisi tehastes streikide ajal kinni. 1937. aastal hakkas majandus
langema. See upitati küll poole aastaga jälle püsti. 1938. aastal lõpetati Uue Korrareformid.
1940. aasta presidendivalimistel Rooseveldi edu kahanes. Paljudes tööstusosariikides valiti
tema asemel vabariiklane Wendell Willkie. Vabariiklased said kongressis rohkem kohti.
1944. aastal valiti ta neljandat korda presidendiks.
Kuigi USA ei kuulunud Rahvasteliitu, polnud Roosevelt välispoliitikas passiivne. Ta oli
vastu Jaapani Ida-Aasia vallutustele. Ta toetas ,,hea naabri poliitikat", mis tähendas otsese
sekkumise lõpetamise Ladina-Ameerika ellu